Euroliit Eesti haridusruumi ei mõjuta

Võimuliidu erakondade ja liikumise “Õpetajad Jah Euroopa Liidule” esindajate arutelul “Euroopa algab euroopalikust mõtlemisest” leidis kinnitust see, et Eesti haridusruumi Euroopa Liit oluliselt ei mõjuta.

Õpetajate liidu esindaja Lehte Jõema teatas BNS-ile, et arutelul osalenud jõudsid sellele järeldusele põhjusel, et praegused liikmesriigid ei soovi loobuda oma rahvusliku hariduse kujundamisest.

Samas tõdeti kohtumisel, et Eesti haridussüsteem saaks liitumisel EL-iga fondide abil arenguks vajaliku tõuke ning õpetajad ja õpilased uusi väljakutseid.

Eraldi leidis kohtumisel käsitlemist võõrkeeleõpetajate arvu võimalik vähenemine koolides pärast liitumist, sest head keeleõpetajad leiavad tasuvamat tööd mujal.

Jõema sõnul selgus arutelul, et Eesti õpilaste väljalangemine koolikohustuse täitmisest ei ole võrreldes teiste Euroopa riikidega suurem.

“Erinevus seisneb tugistruktuurides, mis aitavad koolist välja langenud lapsi kooli tagasi tuua,” ütles Jõema.

Haridusminister Toivo Maimets ütles arutelul, et ootab ettepanekuid, kuidas paremini korraldada eestikeelset õpet välismaalaste lastele, kes elavad alaliselt või teatud perioodi Eestis.

Praegu õpib Eesti koolides ligikaudu 600 last, kes räägivad 33 erinevat keelt, ning koolidel napib vahendeid nende õpetamiseks. “Liitumine EL-ga tõstab tõenäoliselt selliste laste hulka, kes vajavad tõhusat eesti keele õpet, et omandada Eesti õppekava,” ütles Jõema.