Lisaks riigile kavandab euroreferendumi eel iseseisva kampaania korraldada ka enamik parlamendiparteisid, erandiks on vaid Keskerakond ja Rahvaliit.

Peaminister Juhan Parts nimetab esmaspäevast kohtumist eelstardiks referendumi riiklikule teavituskampaaniale. Partsi sõnul on riikliku teavituskampaania peamine eesmärk saavutada 14. septembri euroreferendumil võimalikult suur osalus.

“Määratlesime ära eesmärgid ja selleks on ennekõike saavutada 14. septembri rahvahääletusel piisav osalus,” ütles Parts. “Oleks hea, kui referendumil osaleks vähemalt 58 protsenti, nii nagu see oli viimastel Riigikogu valimistel.”

Esmaspäevasel kohtumisel osalenud Riigikogu esimehe Ene Ergma sõnul püütakse inimestele kampaania käigus selgitada erinevaid tulevikustsenaariumeid — ühelt poolt seda, mis juhtub, kui Eesti ühineb Euroopa Liiduga ning teisalt seda, mis saab siis, kui Eesti Euroliidust välja jääb. Ergma ütles, et riiklik eurokampaania käivitub jõuliselt augusti teisel poolel ning selle kandvaks loosungiks saab “Osale euroreferendumil, vali Eesti tulevik!”

“Kõige alguses tuleb väike reklaamikampaania ning 1-3 nädalat enne referendumit tuleb inimestega kohtuda ja rääkida nendega näost näkku,” ütles Ergma. “Eesmärk on, et võimalikult paljud teeksid valiku. Kas see on “jah” või “ei”, seda meie ei saa öelda. Kuid “ei“-ütlejad peaksid mõtlema, millele nad ütlevad “ei”.”

Lisaks riigile kavatseb euroreferendumi eel iseseisva kampaania korraldada ka neli parlamendiparteid: Isamaaliit, Rahvaerakond Mõõdukad, Reformierakond ja Res Publica. Riigikogus esindatud erakondadest ei kavanda parteilist eurokampaaniat vaid Keskerakond ja Rahvaliit.

Erinevalt tavapärasest poliitilisest kampaaniast ei soovi parteid seekord põhirõhku panna niivõrd plakatitele ega tele- ja raadioreklaamile, kuivõrd inimestega kohtumisele ja tänavaaktsioonidele. Summad, mida parteid kavatsevad eurokampaania alla panustada, on väga erinevad.

Euroopa Liidu toetuskampaaniat kavandav Res Publica kavatseb kulutada 1-2 mln, kinnitas erakonna meediajuht Allar Tankler. “Enamike erakondade rahalised vahendid on praegu tänu parlamendivalimistele üsna piiratud ja põhirõhk on inimlikul suhtlemisel,” märkis Tankler.

Samuti Euroliitu toetavat kampaaniat kavandava Isamaaliidu finantsid on kordades väiksemad kui Res Publical.

“Eks ta kusagile paarisaja tuhande ringi jääb,” märkis Isamaaliidu peasekretär Tarmo Loodus. “Seda on suhteliselt vähe, aga peamiseks vahendiks on rahvakohtumised, mis ei nõua niivõrd raha, kuivõrd inimressurssi.”

Isamaaliit Looduse sõnul traditsioonilist reklaamikampaaniat ei kavanda, välja antakse vaid üks trükis — Isamaaliidu ajalehe referendumi erinumber.

Nii Res Publica kui Isamaaliit on oma eurokampaaniaks otsinud tuge välismaalt, Euroopa Rahvaparteilt. “Meil on praegu Euroopa Rahvaparteiga tihedad kontaktid, aga tulemustest on veel vara rääkida,” ütles Allar Tankler Res Publicast.

Rahvaerakonna Mõõdukad referendumikampaaniat toetab Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei.

“Koostöös Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Partei ja teiste sõsarparteidega anname välja trükiseid, samuti külastavad nende toel enne referendumit Eestit Euroopa juhtivad sotsiaaldemokraatlikud poliitikud,” ütles Rahvaerakonna Mõõdukad välissekretär René Tammist. “Kuna erakondadel on praegu ressurssidega kitsas käes ja inimesed on otsestest kampaaniatest väsinud, kasutatakse kampaanias tõenäoliselt tänavaaktsioone, kohtumisi sihtrühmade ja valitsusväliste organisatsioonidega.”

Tammisti sõnul loodavad Mõõdukad eurokampaaniasse kaasata ka eestimaist sponsorraha. “Paljud Eesti ettevõtjad on huvitatud, et 14. septembril oleks “jah”-sõna see, mis jääb kõlama,” rõhutas Tammist.

Sponsorrahadele loodab ka Reformierakond. “Olen kindel, et Eesti ettevõtjad ja mitmed erakonnaliikmed on valmis kampaaniat rahaliselt toetama,” märkis Reformierakonna valimiste projektijuht Arto Aas, “aga meil on väga hea koostöö ka välispartneritega.”

Ainsana ei kavatse enne euroreferendumit kampaaniat korraldada Rahvaliit ja Keskerakond. Viimane pole seni veel Euroopa Liidu suhtes ühtset seisukohtagi võtnud, kavatsedes selle kujundada alles 9. augustil aset leidval parteikongressil.

“Eesti inimesed on küllastunud igasugustest kampaaniatest ja Keskerakond ei taha minna kampaanialiku joonega kaasa,” ütles Keskerakonna infojuht Evelyn Sepp. “[Euroreferendumi näol on] tegu riikluse seisukohalt väga olulise küsimusega ja on suur oht seda kampaanialikkusega ära rikkuda.”