Valitsus põhjendas komisjoni töö lõpetamist komisjoni enda järeldusega, et olemasolev informatsioon ei võimalda enam Estonia uppumise põhjustesse suuremat selgust tuua. Margus Kurmi arvates saaks selgust tuua sukeldumisega, kuid otsustada tuleb, kas olulisem on hauarahu või tõde.

Kurmi ülesandeks oli läbi töötada teadusuuringud ning valitsusele esitatud arendesse oma arusaamad ja järeldused kirja panna. Kurmi komisjoni ametlik nimetus oli „1994. aasta septembris reisiparvlaeval "Estonia" toimunud sõjalise kasutusega seadmete veo asjaolude uurimiseks moodustatud asjatundjate komisjon". Neljapäeval, 19. veebruaril, muutus Kurmi aruanne valitsuse istungilt läbi käies avalikuks.

Olulisena tuleb raportist välja tuua, et:

Estonia uppumine ühiskomisjoni poolt kirjeldatud põhjustel ja viisil on võimalik ning seni kogutud tõendite alusel tuleb seda pidada lavahuku kõige tõenäolisemaks stsenaariumiks;

Ainult uppumise mehaanika ehk laeva teadaoleva käitumise alusel ei saa välistada stsenaariume, mis eeldavad auku laeva põhjas või vee tungimist autotekile muul viisil kui vöörirambi kaudu. Seetõttu ei saa ka olemasolevatel tõenditel põhinevate teoreetiliste uuringutega selliseid teooriaid veenvalt ümber lükata.

Kui soovitakse kindlalt tõestada, et laevakere on terve, tuleb laevavraki väliskülge süstemaatilist uurida ja uurimistoimingud korrektselt jäädvustada. Seda ei ole kunagi tehtud.

Pääsenute ütlusi kujul, nagu need on õnnetuse järgselt ülekuulamise protokollidesse talletatud, on võimalik kasutada erinevate, isegi vastuoluliste, teoreetiliste seisukohtade ja stsenaariumide kinnitamiseks. Seetõttu ei võimalda tunnistuste veelkordne läbitöötamine anda suuremat kindlust ühegi väljapakutud laevahuku stsenaariumi suhtes.