Espenberg: Islami pilapilte ei pea avaldama

Minu seisukoht ei ole ajendatud argusest ega eurooplase vihuti mittesolidaarsuset taani rahvaga. Pigem kainest mõistusest ning oma sagedase araabiamaades töötamise tõttu (olen giid) ka nende usu ja kultuuri ehk enamast mõistmisest kui noil teemadel sageli sõna võtvad ja nägu räti sisse peitvad leheneegrid. Niisiis ei, ja selleks on kolm peamist põhjust:

Esiteks peaksime me mõistma islamiusuliste siirast pahameelt, keelab ju koraan jumala Allahi ja islami prohvetite igasuguse visuaalse kujutamise. Juba see on solvang, aga et pilapiltide vormis, siis lausa islamiusuliste mõnitamine. Olgu tegemist provokatsiooni (üsna reaalne) või kellegi rumala eksimusega, aga vähemasti ei peaks meie seda siis järgi tegema. Eurosolidaarsus, millele seejuures sageli osundatakse ei ole antud juhul argument. Ja mis on üldse välispoliitiline euroühtsus? On’s Eesti saanud El-lt mingit olulist tuge vastasseisus Venega? Euroreaalsus võrdub hetkel paraku rohkem suhkrutrahvide, kuue sooja kohaga europarlamendis ja homoabielude üleüldise pealesurumisega.

Teiseks tuleks mõelda puht praktiliselt. Afganistani ja Iraagi konflikti oleme me end juba sisse mässinud ja õnn oleks, kui see kuidagi valutult ja ilma terroriaktideta mööduks? Kui nüüd hakata veel Muhamedi šarže avaldama, siis võib järgneda kaks asja. Meie turistid ei saa end enam Egiptuses, Jordaanias, Marokos ega mujal vabalt tunda. Lisaks kaob ära võimalus endale soodsalt naftat hankida. Seega lõikame end ära nii odavast energiast kui ka päikesest külmadel talvekuudel ehk soodsatest puhkevõimalustest (Lõuna-Ameerika, Lõuna-Aasia ja Lõuna-Aafrika on tunduvalt kallimad).

Ja kolmandaks ei maksa alatähtsustada kolmanda maailmasõja puhkemise ohtu. Kui moodustub võimas islamivastane koalitsioon, siis on uute ristisõdade (Afganistan, Iraak) jätkamine ja laienemine reaalsus. Igale reaktsioonile aga järgneb vastureaktsioon. Targem oleks siis pigem piirata islamiusuliste sissevoolu karmi viisarežiimi ning immigratsioonipoliitikaga kui hakata võõrast kultuuri ja usku kaugelt solvama.

Islamidiletant ja meesfeminist Hvostov kritiseerib islami seisukohti naisküsimustes unustades, et mitmenaisepidamine on tegelikult levinud nii neil kui ka meil, ainult selle erinevusega, et Egiptuses, Saudi Araabias ja Emiraatides tehakse seda avalikult ja seadustatult, Eestis aga salaja ja ebaseaduslikult armukesi pidades.

Samas on islam märksa nutikamalt lahendanud meeste suurema seksuaalsuse sublimeerumise probleemi kui ristiusk, mis surub järjekindlalt peale kõrgete moraaliepiteedidega looritatud monogaamiat, millest nagunii ei suudeta kinni pidada.