Kurb öelda, aga Eesti valijaid püütakse liigagi sageli mõjutada ja ka lausa hullutada erinevate poliittehnoloogiatega. Värske näide pärineb eelmisest nädalast, kui arstide streiki üritati PR-võtete kaasabil efektselt ja kiiresti põhja lasta. Kui ajakirjandus asus ajama jälgi, kelle korraldatud see aktsioon oli, jõuti välja peaministri bürooni. Palganumbrite avaldamise tegelik eesmärk polnud seega mitte targa valitseja soov inimestele näidata, kui korralikult meie meedikud teenivad, vaid streigi tõsiseltvõetavuse õõnestamine. Teisisõnu taheti häälestada avalikkust arstide ja nende nõudmiste vastu ning streikijaid omavahel tülli ajada. Andmetega manipuleeris valitsus meelevaldselt ka hiljutise OECD raporti esitlemise käigus.
OECD on tõsine organisatsioon
Oktoobri alul Tallinnas tutvustatud raport Eesti majanduse kohta on tõsine dokument. Nagu on tõsine organisatsioon ka OECD ise, kelle soovitused peaksid meie võimuešelonides pälvima kõige suuremat tähelepanu. Kuna tegu on kõrge rahvusvahelise organisatsiooniga, siis on päevselge, et OECD ei taotle mingit siseriiklikku poliitilist kasu. Seetõttu hämmastas mind valitsuse pressibüroo poolt välja saadetud pressiteade pealkirjaga „OECD peab oluliseks avaliku raha vajaduspõhist jagamist.“ See kõlas liigagi sarnaselt nende sõnumitega, mida seoses 2013. aasta riigieelarvega levitavad valitsusparteid. Otsustasin isiklikult veenduda, kas OECD on tõesti valinud poliitilise suuna, mida Eestis toetada.
Eksperdid poliitilist eesmärki ei taotle
Lähem tutvus raportiga kinnitas, et OECD pole tootnud poliitilist paberit, mis valitsust kiidab, vaid on hoopis pannud kokku analüüsi, mis juhib tähelepanu riskidele ning teeb valitsusele terve rea ettepanekuid. Neist mitmed soovitavad talitada risti vastupidi, kui seda senini tehtud on. Ammugi polnud raportis juttu mingitest järgmise aasta riigieelarve eraldistest, ennekõike andis ta ülevaate meie riigi nö „suurest pildist“ seisuga aprill 2011. Selgelt moonutatud valitsuse pressiteade oli samas struktureeritud põnevalt, keskendudes lõviosas sellele, kuhu valitsus tahab tuleva aastal veidi rohkem raha anda. Stenbocki maja üllitis lõppes lohiseva lausega: "Raport pakub välja soovitused ülemäärase makromajandusliku volatiilsuse vähendamiseks, tööturu- ja hariduspoliitika tõhustamiseks ning sotsiaalse kaitse parandamiseks," kuid ei teinud sõnagi juttu nende soovituste sisust.
Raporti tegelik sisu
Mida siis OECD soovitab Eestil ette võtta? Raportööride arvates on Eestis kehtestatud omandile väiksemad maksud kui OECD riikides keskmiselt. Lisaks on maksustatud vaid maa, mitte aga hooned ning maa maksustamismäärad on juhuslikud ega ole kooskõlas turu tegelike hindadega. Ekspertide hinnangul tuleks suurendada omandimaksude osakaalu. Tänane tegelikkus on aga vastupidine: kodualune maamaks on meil teatavasti kaotatud. Veel leidis OECD, et Eestis puuduv sõidukimaks on OECD riikides ebaharilik ega vasta kaugeltki kaasaegsele arusaamale keskkonnakaitsest.
Raport märkis ära ka selle, et meie omavalitsused on jäetud vaeslapse rolli oma tulubaasi suurendamisel, soovitades muuta riigi ja kohalike maksude vahekorda. Nii saaksid linnad-vallad suurema õiguse maksude haldamisel, mis annaks omakorda hoogu ka kohalikule majandusarengule. Raport sisaldub samuti soovitust tõmmata koomale omavalitsuste arvu ning suurendada nendevahelist koostööd. Teisalt öeldakse, et et tööpuudus jääb Eestis jätkuvalt probleemiks, mis suurendab aga vaesust ja ebavõrdsust.
Kõike seda lugedes mõistsin, miks valitsus raportiga rahul ei ole – läheb see ju mitmes olulises punktis lahku Reformierakonna programmist. Asjade tegeliku seisu mahavaikimine või nende esitamine avalikkusele moonutatud kujul hakkab paraku juba normiks muutuma...
(Autor on SDE liige, endine Saue linnapea.)
