Erkki Truve: Mõnikord on dubleerimine vajalik
„Halvasti suhtun. Ning ma ei usu ka, et keegi seda tõsimeeli plaaniks. Biotehnoloogia on üks eelisarendatavaid tehnoloogiaid Eestis. Moodsa biotehnoloogiaga tegelevaid ettevõtteid on Eestis aga vähe ning need on koondunud Tartusse ja Tallinnasse ülikoolide ümber. Kui vastav teadus- ja õppetöö kaoks ülikoolist, kaoksid ka firmad, kes siin tegutsevad, sest nende eksistents sõltub otseselt meie tudengeist kui potentsiaalsest tööjõust ja ülikooli teadlaste oskusteabest. Samuti ei suudaks kumbki ülikool üksinda koolitada sellist arvu moodsa bioloogia ja biotehnoloogiaga kursis olevaid inimesi, kui me seda praegu kahepeale teeme.
Liiatigi, me ei tohi olla nii rumalad, et lõhkuda hästitoimivaid struktuure. Näiteks TTÜ loodusteaduste majas töötab ligi 200 inimest, neist umbes 80 doktorikraadiga. Siinsesse infrastruktuuri on investeeritud kokku vast 200 miljonit krooni. Mis saab, kui normaalne töökeskkond siin kaob (normaalne keskkond tähendab nii võimalust normaalsetes oludes teadust teha kui ka oma tudengeid õpetada)? Inimesed vahetaksid ilmselt elukutset või läheksid välismaale. Tartus ei ole ju 200 vaba töökohta ootamas, liiatigi saaksid paljudele takistuseks abikaasade töökohad, laste koolid jne.”
Probleemid püsivad seal, kus konkurents puudub
„Sama halvasti suhtuksin muidugi ka kas või osa biotehnoloogia lõpetamisse Tartus, ikka nendel samadel põhjustel. Sellist jumalavallatut ideed keegi mõistagi ei kaalu, biotehnoloogia otstarbekus Tallinnas aga seatakse mõnikord huvitaval kombel tõepoolest küsimärgi alla.
Eesti teaduses ja kõrghariduses kipuvad probleemid püsima just neil aladel, kus konkurents üldjoontes puudub, näiteks põllumajandusteadustes, tehnikateadustes, arstiteaduses ja ka pedagoogikas. Kõikidel nendel konkureerivaid keskusi Eestis arvatavasti siiski luua ei saa. Näiteks oleks arstide koolitamise ülesehitamine Tallinnas ilmselt põhjendamatult kallis, kuigi suurem osa meedikuid ja patsiente on just Tallinnas.
Aga erialadel, kus mitu keskust on edukalt töötanud juba aastakümneid, tuleks seda säilitada kui suurt rikkust. Näiteks on molekulaarbioloogiaga Tartus tegeldud juba 1960-ndatest ja Tallinnas 1970-ndatest alates ning seda tuleb loomulikult mõlemal pool jätkata. Nii ka näiteks füüsikas, keemias ja maateadustes. Ja nendel erialadel lähebki Eesti teaduses suhteliselt hästi.”
Kõik loojad on õrna hingega
„Meil on toimunud inimeste ja ideede liikumine, valikuvabadus ja heas mõttes konkurents, mis kõik on normaalse uurimistöö kestmiseks vajalikud nagu õhk.
Ei maksa unustada ka tõsiasja, et loovad teadlased on tihti õrna hingega ja kindlate veendumustega, mistõttu tekivad kahjuks ka inimestevahelised konfliktid. Praegu on võimalik sellisel puhul liikuda Tallinnast Tartusse või vastupidi. Kui selline valikuvõimalus kaoks, jääks ainsaks võimaluseks erialasel tööl jätkata minna välismaale. Nii kaotaks Eesti riik ajusid, aga seda me ju ei soovi.”
Artikli täisteksti loe Õpetajate Lehest.
