Erki Must: Raadio 2 aastahiti küsitlus on minetanud oma uudisväärtuse
Eile selgus 2014. aastahiti küsitluse tulemused. Kui Eesti laulude hulgas tuli võitjaks selle aasta hitt, siis välismaa esitajate osas oli number ühe kohal laul, mille kohta prantslased ütleksid ehk vaid bof! Milliseid laiemaid tendentse eestlaste muusika eelistustes ja eluolus näitab, püüan alljärgnevat analüüsida.
Esmalt tuleb tunnistada, et kui sattusin ja tõesti sattusin, kuna toona ei tehtud seda küsitlust mingi kampaaniaga, 20 aastat tagasi kuulama esimest aastahiti edetabelit, mida panid kuulajate kõnede alusel kokku Mihkel Raud ja Avo Raup, siis sellest jätkus sõpradega rääkimist ja hingelist erutust pikaks ajaks. Raadio 2 ise ütleb, et aastahitt on Eesti olulisim muusikaküsitlus ja ilmselt nii ka on, aga mis on muutunud on muusika hulk ja kättesaadavus. Kui 20 aastat tagasi oligi raadio peamine muusika allikas, siis nüüd on meil võimalik vastavalt isiklikele eetilistele tõekspidamistele hankida muusikat paljudel viisidel. Kui sul on iga päev võimalik süüa jäätist nii palju kui soovid, siis teadmine, et koju toodi veel üks pakk plombiiri, ei kõla eriti erutavalt. Nii on ka 20 aastaga aastahiti küsitlus minetanud oma uudisväärtuse ja kindlasti ei tunne, enam keegi selle maratonsaate eel erutuskõdi, kas ikka see või too laul on edetabelis ja ma kuulen seda raadiost?
Aga vaadates tabelile otsa, siis tuleb tunnistada, et mõned asjad ei muutu sugugi. Kui tabelit oleks koostatud aastal 1988, siis võib kindlalt väita, et võitjaks oleks tulnud Justamendi "Maa tuleb täita lastega." Ja maa täideti lastega. Tänaseks on need lapsed kahekümnendates, jõukad, aktiivsed ja taaskord kantrilembesed. Kui nende vanemad hullasid Harkujärve kantripeol, siis tänased noored mõnulevad sajal erineval folgi nime kandval üritusel. Ja nendel pidude meeleolu tabas Curly Strings sellel aastal kõige paremini. Kui tänaste noorte isadel-emadel oli eeskätt mure, kuidas need maad täitnud lapsed katta ja toiduga varustada ning kõike seda tehes muuhulgas peatada Lasnamäe, siis täna tundub soov saada pruuniks 2. juuniks täiesti asjakohaselt oluline.
Teine asi, mis sugugi ei muutu on saksa kultuuriruumi olulisus eestlaste jaoks. Muusikamaailmas on see eeskätt väljendunud Viva TV playlisti domineerimises aastahiti edetabelis. Käesoleva aasta esikoha suudab selles varjutada vaid aasta 2006, kus välismaa lugude edetabelis säras teisel kohal androgüünne farinelli Mika oma looga "Relax," mis tolleks hetkel oli vaevalt sisenenud Viva mängunimekirja ja mida mitte ükski Eesti raadiojaam ei olnud mänginud. See, et aastal 2014 on Enrique Iglesiase laul mingis maailma riigis kõige olulisem, tuleb ka artistile endale suure üllatusena. Selles osas annab vihje, kui vaadata suurusjärke kui palju enamikke teisi top10sse jõudnud laule on YouTubes vaadatud ja võrrelda võidulauluga. Aga Viva TVs on see lugu tegija!
Ehk võime olla igati rahul sellega, kes ja mis on eestlane täna. Me oleme rahvusmeelsed rahvainimesed, kes naudivad folki ja kelle lemmiklugu on vana hea kantri. Ja kui vaatame piiri taha, siis ikka sinna, kust kultuuri on meile juba aastasadu toodud. Lembelaulik James Blunt, kes on avalikult tunnistanud, et vihkab enamikku oma lauludest sõnastas kord edu valemi: populaarne on see laul, mida saab mängida nii pulmas kui matusel. Noorele eesti muusikule saab vaid soovitada, et otsetee oma rahva südamesse avaneb kui saksa telekanalitest vaadatud šnitte esitada kantritaktis ja lubada päevitumist juba esimeseks juuniks.
