Erakoolide pidamine karmistub

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu mahukad muudatused erakooliseaduses, mis kaitsevad senisest enam erakoolide õpilaste huve ning seavad erakoolide pidajatele karmimad tingimused.

Haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsa kinnitusel on uus seadus ka oluline samm kõrgharidusruumi korrastamisel.

“Kõrgharidus on hiljuti tõsiselt läbi raputatud ning nüüd tuleb muutuste asemel jälgida, et tekiks stabiilsus, areng ja kindlustunne,” teatas minister BNS-ile.

Maimetsa sõnul ei tohi kunagi korduda olukord, kus vale või ebapädeva omaniku või juhipoolse käitumise tulemusena jäävad kannatajateks õpilased. “Õpilastele võimaldatava hariduse kvaliteedi tagamine on riigi ülesanne ja siin ei saa tingida,” kinnitas ta. “Samuti ei tohi lubada kõrvalevaatamist õppekavade kvaliteedi vastavuses lubatule.”

Suurim muudatus puudutab koolide omakapitali nõuet. Ülikooli pidajaks saab edaspidi olla aktsiaselts, mille aktsiakapital on vähemalt kümme miljonit krooni, osaühing, mille osakapital on vähemalt sama palju, või sihtasutus või mittetulundusühing, mille omakapital on samuti vähemalt kümme miljonit krooni. Rakenduskõrgkooli puhul on selleks alampiiriks kuus miljonit krooni ning kutseõppeasutuse puhul miljon krooni.

Need kapitalinõuded rakenduvad täiel määral 2007. aasta 1. jaanuarist.

Teine oluline muudatus puudutab koolituslubade väljastamist. Koolitusluba väljastatakse edaspidi õppetöö läbiviimiseks loal märgitud õppekaval ja konkreetse omavalitsuse haldusterritooriumil. Koolitusloa kehtivuse piiritlemine omavalitsuse territooriumiga on seotud vajadusega tagada nõuetele vastav õppekvaliteet ehk materiaalne baas ja õppejõud õppeasutuse tegutsemiskohas.

Seadusemuudatused lihtsustavad ka koolitusloa tühistamist ja kehtestavad erakooli pidajale sarnaselt pankade ja kindlustusseltsidega usaldusnormatiivid.

Erakooli juhatajaks võib edaspidi valida vaid isiku, kellel on erakooli juhtimiseks vajalik haridus, kogemused ning laitmatu reputatsioon.