ENSV riigiametnikud olid pädevamad kui praegused
Oma pika eluaja tõttu mäletan, kuidas töötasid riigiametnikud ENSV-s ja nüüd juba 22 aastat Eesti vabariigis.
Kuidagimoodi ei ole nende kahe täiesti erineva riigi ametnikud omavahel võrreldavad. Vaatamata kõikidele siltidele, mida sellele eelmisele riigile külge kleebitakse, olid riigiametnikud siiski pädevad ega teinud oma teenistuslikus tegevuses sellist praaki, nagu praegu tehakse.
Kuigi tollal kehtisid kohati omamehe poliitikareeglid, olid sellises ametis töötamiseks siiski nõutavad teatavad oskused. Ennekuulmatu olnuks selline tööpraak, mida järjepidevalt teevad meie õiguskaitseorganid, eesotsas prokuröridega. Üllatavad ka teiste eluvaldkondade riigiametnikud. Riigile on omane riigiametnike vastutuse täielik puudumine.
Hiljaaegu sain vallast kirja, kus ehitusjärelevalve vaneminspektor teatab, et minu elukohas on kõik kolm hoonet ajavahemikus 2002 kuni 2007 ehitatud suuemaks. Elamuhoone ehitisala olevat ligi kaks korda suurem, saun-garaaž elamuhoonega kokku ehitatud, abihoone ehitusala suurendatud ning kasvuhoone pinda suurendatud.
Üks arhitekt loobus, teine suri
Jäägu see teema kõrvale, miks minu hoonete vastu hakati nüüd, kümme aastat hiljem huvi tundma või kust võeti see viieaastane ehitamise aeg. Põhiliseks küsimuseks jääb see, miks valla ametnik niisuguseid kirju saadab, milles mitte ükski väide ei vasta tõele. Küsimust, milline ka tõele vastanuks, ei puudutatudki.
Ehitasin 2003. aastal oma elamuhoonele ja poolteise meetri kaugusel asuvale saun-garaažile plekist kattega viilkatused. Ma ei suutnud enam lamedaid katuseid vettpidavatena hoida. Sellega paranes tunduvalt hoonete välisilme (sobides hästi naabermaja samasuguste viilkatustega) ning hoonete kvaliteet.
Üks arhitekt, kes minu ehitiste muudatustest uut projekti tegi, läks valla töötajaga tülli ja jättis töö pooleli. Teine arhitekt, eelmise koolivend, suri õnnetult trepilt kukkudes projekti koostamise ajal.
Küsisin siis valla töötajalt, et mida teha: viilkatused on valmis, aga projektis on lamekatus. Mulle vastati, et see projekt on minu huvides, kui ma majaga mingeid tehinguid kavatsen teha. Nii jäigi see teema unustusse, tänase päevani.
Õhust tehtud mõõtmised
Teatasin valla ametnikule, et mulle saadetud kiri on üleni faktivigadega, kusjuures mitte ükski väide ei vasta tõele. Paar päeva hiljem saabus kirja autor. Kohapeal selgus visuaalsel vaatlusel tõsiasi, et ühegi ehitise ehitisalasid pole suurendatud. Ametnik vabandas ja selgitas, et mõõtmised on tehtud õhust ning ilmselt sellise nurga alt, mis põhjustas eksitusi.
Küsiksin sellise asjaajamise kohta, kas sellised riigiametnikud on ikka oma ametikohtadele pädevad. Pole ju ükskõik, kuidas nad oma valla elanikega käituvad. Olen sügava puudega südamehaige ning sellised riigiametitest tulevad kirjad ei mõjunud hästi minu ega ilmselt mitte kellegi teise tervisele.
Saan aru, et ehitised peavad vastama andmetele ehitusregistris ja püüan arhitekti leida. Kuid probleem ei tõstatunudki mitte katuste kuju muutustest, vaid suurendatud ehitisala mõõtmetest. See omakorda oli valla ametnike töö praak.
Arusaamatu on see, miks ametnikud on nii mugavaks muutunud, et ehitusobjektide kontrollimiseks kasutatakse kallist õhutehnikat, mis ei anna täpseid andmeid kontrollitavate objektide kohta.
Huvitav, kas mina olin ainus, kelle ehitisi nii suurte vigadega registreeriti. Kui töömeetodid pole usaldusväärsed, oleks selliseid kahtlaselt rikkumistena registreeritud objekte enne vallaelanikele selliste üllatuskirjade saatmist õigem üle kontrollida.
