Kes eelmisel nädalal Tallinna ülikooli Tuire Jankko doktoritöö kaitsmist kuulama tuli, sai näha meie akadeemilises maailmas enneolematut spektaaklit. Väikese hilinemisega saabus kaitsmisele TV3 võttegrupp Sirbi teadustoimetaja Marek Strandbergi juhtimisel. Kusjuures reportaaž väitekirja kaitsmisest ilmus „Seitsmeste uudiste” pealoona veel enne, kui kaitsmine lõppeda jõudis – privileeg, mis muidu vast koalitsiooniläbirääkimistele reserveeritud. Kirsiks tordil oli, et teemat käsitleti „Seitsmestes uudistes” järgmiselgi päeval. Uudisteankur ütles doktoritööst rääkides muuhulgas, et „lati alt läbi jooksmine võib oluliselt kahandada Eesti teaduse ja kõrghariduse usaldusväärsust”, „võib kogu senise arusaama teadustööst pea peale pöörata” ja tööd „poleks võimalik Soomes kaitsta”…

Praeguseks on selgunud, et nii mõnigi TV3 uudistes kõlanud etteheide oli ekslik, näiteks süüdistus, et töö ei vasta nõuetele, sest kaitsmise eel pole autorilt ilmunud kolme artiklit eelretsenseeritavates ajakirjades.
Kõnealune töö oli monograafia ja see eeldab ainult ühte eelretsenseeritavas ajakirjas ilmunud artiklit. Kolme teadusartiklit nõuab doktoritöö, mis on kirjutatud artikliväitekirja vormis. Kusjuures seda peetakse teadusringkondades monograafiast lihtsamaks doktoritöö tegemise viisiks.

Töö oli igati korralik

Kas TV3 väidetel, et tööd poleks olnud võimalik Soomes kaitsta, on tõepõhi all? Helsingi ülikooli haridusteaduste emeriitprofessor Erkki A. Niskanen, kes on töö enda sõnul läbi lugenud ja viibis ka kaitsmisel, sõnas, et tema hindab kõnealust tööd kõrgelt, kuna seal käsitletud küsimused poliitika, väärtuste ja õppekava koostamise omavaheliste suhete kohta on aktuaalsed peale Soome ka paljudes teistes riikides.
Kirjeldatu ei olnud esimene Jankko väitekirja saatnud kummaline seik. Kolm päeva varem, 18. novembril oli ajalehe Sirp teaduskülgedel ilmunud Marek Strandbergi sulest artikkel „Kraadilahjendus”, mis sülgas töö suunas tuld ja tõrva. Artikli autori sõnul tegi töö erakordseks asjaolu, mil moel on „õnnestunud ekspertide arvates selle väitekirja puhul teaduslikkust vältida”.

Ekspertidena esinesid artiklis kõrghariduse kvaliteedi agentuuri juht Heli Mattisen, kes väljendas arusaamatust, miks kaitstakse Eestis soomekeelset tööd, ning Tartu ülikooli psühholoogiaprofessor Jüri Allik. Viimane väitis, et töö pole teaduslik, sest enamik väiteid, „mis on töö olulisteks järeldusteks, on /- - -/ käsitletavad pigem ettekirjutustena”.
Jüri Allik ütles Õpetajate Lehele, et oma hinnangus ei lähtunud ta ainult objektiivsetest-mõõdetavatest kriteeriumidest. Alliku sõnul on teadustööl distsipliinideülesed tunnused ning kui ta oli lugenud Jankko töö mõned osad läbi, tundus talle, et kirjutis neile ei vasta: pole selgelt öeldud, mis on probleem, mida leiti jne.

Heli Mattisen kommenteeris Õpetajate Lehele, et tema tööle sisulist hinnangut anda ei püüdnud ega soovinud, sest seda saab teha vaid ekspert.

Skandinaavias jõuaks kohtusse

Kaitsmisel viibinud Soome haridusteadlase Tero Autio sõnul jõuaks Soomes või Rootsis selline autori, juhendaja ja oponentide mustamine kindlasti kohtusse. Tero Autio: „Saabusin Eestisse ja kuulsin artiklist kaitsmise päeval. Väga kummaline, et lugu ilmus. Mitte kusagil mujal maailmas ei oleks see enne kaitsmist võimalik. Ei usu, et artikli taga oli häid kavatsusi – jääb mulje, et see on seotud Eesti kõrghariduspoliitikaga. Teadus põhineb sisulistel argumentidel, mitte kuulujuttudel ja laimul. Asjaosaliste au on rängalt haavatud.”

Professor Autio sõnul vastas töö absoluutselt kõikidele nõuetele. „Soome skaalal oleksin hinnanud tööd cum laude approbatur (keskpärane – toim). See ei ole kõige hiilgavam, kuid oma valdkonnas märkimisväärne edasiminek,“ selgitas Autio. „Töö vaatleb haridusideaale ning nende liikumist seadustesse. Viimase 5–10 aasta sees ei oskagi tuua välja ühtegi teist sellise „intellektuaalse trajektooriga” käsitlust.”

Jüri Alliku süüdistuste peale sõnas Autio, et professor Alliku vaated on iganenud ja ta ei tea, mida tähendab tänapäeval haridusliku-ühiskondliku uurimuse läbiviimine. „Viimase paari-kolme kümnendiga on selles vallas palju muutunud ja tema vaade teadusele on väga objektivistlik. Allikule omane autoritaarne viis dikteerida, mis on teadus ja mis mitte, meenutab mulle Nõukogude Liidu aega,“ kõneles Autio.