Enn Vatter: Kas meie elekter on odav või kallis?
Paraku toimuvad kõik loetletud mõjurid samamoodi ka (elektri-)tarbijaile, nii kodu- kui tööstustarbijaile. Võtkem nt kodusoe, leib-sai ja või, ühistransport. Täitsa ”kodune” tunne tekib. Seega on Eesti Energia tavaline kõnepruuk hinnatõusu õigustamisel tavapärane ja ühele poole kaldu.
Elektrihinna poliitika on tarbijaile tutvustamata/selgitamata jäänud. TTÜ elektroenergeetikainstituudi materjalist “Energiasüsteemide ökonoomika” leiame aga elektrihinna (kujundamise) poliitika põhinõuded: kõigi ühiskonnaliikmete energiavajadused peavad olema tagatud, elektri hind peab tagama elektriettevõtte majandustasuvuse. Säästlikkust tuleb soosida, elektrihinna stabiilsus tagada, tariifisüsteemi struktuur peab olema lihtne, mõõtmis- ja maksmissüsteemi arusaadav, keskkonnakaitsega tuleb arvestada.
Loomulikult tuleb arvestada muidki majandus-, sotsiaal- ja finantsaspekte. Elektri hinna regulatsioonis peaks arvesse võetama energiaturu inspektsiooni, avalikku arutelu ja tarbijate arvamusi.
Pealüliti juures olijate seisukoht on aga selge — Eesti elektri hind on madal, ei kata (põhjendatud või põhjendamatuid?) kulutusi. Neil seal Euroopas on hind õige (loe — tariifimäärad piisavalt kõrged), teeme nende moodi.
Kui palju maksab elekter Lääne-Euroopas?
Lääne-Euroopa elektritariife tutvustatakse internetis nii kodu- kui tööstustarbijate osas kogu Euroopa Liidu piires, huvi korral maailma teistegi riikide kohta.
Võrrelgem meile huvipakkuvaid andmeid kodutarbijatele Euroopa Liidu riikides kehtestatud 100 kWh kogumaksumuse kohta eurodes detsembris 2006. Väikseim elektritariif oli Bulgaarial — 6,34 eurot (~98 Eesti krooni), seejärel tuleb Läti — 6,90 € , Kreeka — 7,01 €, Leedu 7,18 € ja Eesti — 7,50 €. Keskmikud on näiteks Portugal 14,10 € (~220 Eesti krooni), Slovakkia 14,20 €, Küpros 14,26 € ning ”tipp- või rahameeste klassi” kuuluvad, st suurimat hinda küsivad Holland 21,30 € ja Taani 24,56 € (~385 Eesti krooni).
Muide, detsembris 2006 oli Euroopa Liidus 27 riigi kodutarbija 100 kWh keskmine tariifimäär 8,8 eurot (ehk ~138 Eesti krooni), 25 riigi arvestuses 10,6 € ning 15 riigi kohta ~15 €.
Kõik toodud tariifid nn keskmise eestimaalase tasku järgi küll ei ole. Eesti tariif näikse välismaalaste seltskonnas nii tillukene. Nii tekibki tahtmine teist kergitada, turgutada, väärikamasse seltskonda aidata.
Siit tuleb esimene möödalask — Lääne-Euroopa riikide elektritariife ei ole võimalik üksüheselt hinnata keskmise eestimaalase rahakoti abil. Ka vastupidine tehe — Eesti elektritariifi hindamine keskmise lääne-eurooplase rahakoti alusel — ei ole pädev.
Võrdluseks tuleb appi võtta palgatase
Pädeva võrreldavuse tagamiseks võtkem appi rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO andmed vaadeldud riikide näiteks keskmiste töötasumäärade kohta, meie näites keskmine töötasu (2004) ja alam- ehk minimaalpalk (2007, I poolaasta) eurodes kuus.
Kuutöötasud on vahemikus 170 eurot (Bulgaaria), /…/, 1550 eurot (Küpros) kuni ligikaudu 3710 eurot (Luksemburg). Ehk teisisõnu vahemikus 2600-58 000 Eesti krooni. Seejuures oli Eesti keskmine töötasu umbes 475 eurot. Minimaal- ehk alampalgad kuus on vahemikus 90 (Bulgaaria) kuni 1570 (Luksemburg) eurot ehk 1400-24 500 Eesti krooni.
Ühesuguse võrdlusaluse saame näiteks siis, kui lähtume alam- ehk minimaalpalgast. Niisiis, kui palju peab Euroopa Liidu liikmesriigi alampalka saav elanik tööd tegema nn alampalgatundides, maksmaks 100 kWh eest. Näiteks Bulgaaria elanik ~11 alampalgatundi, Läti elanik ~6,5, Leedus ~6,6, Eestis ~5,5, Portugalis ~4,8, Hollandi elanik ~2,6 alampalgatundi jne. Mediaanseisus paiknevas Hispaanias aga ~2,8 ja Ühendkuningriigis ~1,4 tundi.
Võib rehkendada ka teisiti. Näiteks Hispaania alampalka saav inimene peaks Eestis tegutsedes 100 kWh eest tasuma ~1,8 alampalgatunni töötasuga, Ühendkuningriigi alampalgaline Eestis toimetades aga ~0,9 alampalga tunnitasuga.
Milline suundumus oli elektrienergia tariifidel näiteks aastail 1996-2006? Kümne aasta aegreast nähtub, et suundumusi on mõlemas suunas — nii suurenemise kui alanemise poole. Näiteks Euroopa Liidu 15 riikide keskmine tariif kasvas kümne aasta jooksul ~4%. Tõusu- ehk suurenemistrend oli nt Itaalias (+2,7%), Soomes (+5%), Ühendkuningriikides (+11%). Alanemissuundumu-sega oli aga Belgia (-9,2%), Prantsusmaa (-11,5%), Austria (-13,4%), Hispaania (-14%).
