Nii valimisseaduse, valimise kui ka valitava ehk riigikogu ebaseaduslikkusest (põhiseadusele mittevastavusest) kirjutasin siinsamas kolm kuud tagasi (10.12.). Neljapäevaks loetud 575133 hääle põhjal saan teha ülevaate, milliseks oleks kujunenud valimistulemus, kui valimine oleks toimunud vastavuses põhiseadusega ehk seaduslikuna.

Hääled üle riigi

Et võrrelda üht valimisringkonda teisega, tuleb arvutada nende jaoks kandidaatide ja häälte suhtest tulenev võimalusi võrdsustav võrdsustegur. Kõige rohkem aitas hääli “maffia ühiskassasse” panustada 4. ehk Harju- ja Raplamaa ringkond, tervelt 20,9%. Kahju tehti enim 7. ehk Ida-Virus — 32,6%. Äärmusi omavahel jagades saame hääle kaalu moonutatuseks 1,6 korda.

Kasusaanute esikolmik:

Edgar Savisaar 3657 (ringkonna tegur 0,841009 ehk kasu 18,9% jätab 23000 häälest alles 19343)
Andrus Ansip 3281 (ringkonna tegur 0,827058)
Mart Laar 1651

Pettasaanute esikolmik:

Mihhail Stalnuhhin 2804
Valeri Korb 1175
Lembit Kaljuvee 797

Kasusaanute rekord jäi Edgar Savisaarel siiski ületamata, see kuulub eelmisest valimisest Andrus Ansipile — 4345 häält. Küll aga püstitas Mihhail Stalnuhhin petetute rekordi. Küllap “kogemusest”, sest 2007.aastal sai ta samuti “edukaimana” petta 1514 ja 2003. aastal 1090 häälega. Mis parata, Ida-Virumaal on võimalus häält saada kandidaatidele raskeim ning ühiskassasse on sealt ka vähem loota.

Võrdsustegur lööb osalt segi ka esikümne:

Edgar Savisaar 19343
Andrus Ansip 15686
Mihhail Stalnuhhin 11388
Urmas Paet 9649
Sven Mikser 7928
Mart Laar 7890
Keit Pentus 7387
Jüri Ratas 6821
Urmas Kruuse 6612
Igor Gräzin 6516
101. 1445
789. 6

Omaette harimatuse ning seadusetuse pärl on valitute “võrdelisusega” ringkondade petmine. Lubatakse 8, antakse 6. Nii said 2 kohta juurde Hiiu-, Saare-, Lääne-, Järva- ja Viljandimaa, ära võeti samapalju kohti Pärnumaalt. Mujal 1 juurde ja 1 ära. Kokkuvõttes see küll midagi ei muuda, sest vurle võib kandideerida maal ja mats pealinnas, kuid pettus jääb ikkagi pettuseks.

Riigikogu koosseis

Kõige huvitavam on muidugi riigikogu koosseis. Et seda leida, tuli põhiseaduse §60 nõuete tõttu välja jätta ebavõrdeline valimiskünnis, astmeline D’Hondt ja pöördvõrdeline võrdlusarv. Viimase tõttu polnud enam vaja ka võrdsustegurit, sest kõik kohad tuli jaotada ringkonnasiseselt. Samuti sai arvestada kogutud häälte suhtarvu ehk võrdelisust ringkonnas, mitte terves riigis.

Üksikute valitust ei saanud enam määrata isikukvoot, sest selle mõnitav-keelavast olemusest oleks tulnud aru saada juba valimisseadust vorpides. Näiteks Lääne-Virus pidi 7 erakondlast arvesseminemiseks kokku koguma 1419 häält (sedagi keskmiselt jaotatuna), samas üksik Aivar Koitla 5676 häält, suhe üks-ühe vastu üksiku kahjuks tervelt 28-kordne!

Ainsa mõeldava ehk ühtviisi aruka ning talutava lahendina tuli arvesse vaid üksikkandidaadi häältekoguse mahtumine mandaatide arvuga määratud eeliskohale, st 6 kandidaadi korral peaks üksikkandidaat oma häältekogusega olema paremuselt vähemalt 6. Järgnevalt jaotaks vabad kohad suhtarvude põhjal juba erakonnad, jättes välja üksikute hääled.

Niisiis, neil tingimusil oleks põhiseadusele vastav riigikogu selline:

Re 30
Ke 24
IR 22
So 17
Ü 5 (Kunnas, Soosaar, Reinberg, Mart ja Martin Helme)
Ro 2 (Kross, Tarand)
Ra 1 (Treial)
Ve 0
Kr 0
Is 0

Pisikese häälte suhtarvu ja kohtade arvu erinevuse põhjustab paljude väikeste ringkondade arv, kus ümardamine võib maksta terve koha.
Siinjuures pole liigne mainida sedagi, et ebaseaduslikult riigikokku sokutatud “pastakajälgijaid” tuli kokku 16, mis on koguni 1/6 riigikogu koosseisust.

Mis edasi?

Niipalju sahkerdamisest 101 kohaga. Palju olulisem on küsimus, kaua selline põhiseadusele … veel kestab.

Valimise eel lubati küll muuta valimiskünnist ja D’Hondti, kaotada üleriigilised nimekirjad ja lubada nende piires ümberreastuda, ent ei Jaak Allik, Urmas Reinsalu, Kristen Michal, Mart Laar, Mart Nutt, Sven Mikser, Väino Linde ega mõni mittemeeldetulnu veel teinud piiksugi, et kaotada tuleks põhiseadusele mittevastavus ehk tühistada valimisseadus üldse.

Nüüd, taas õrrele jõudnuna vajub neist enamik taas vastutamatusse varjusurma, et 2-3 kuud enne järgmist valimist taas vana plaati veerema keerutada. Tagakambris ministriks pakutav Rait Maruste on juhtinud riigikohut, olnud eurokohtunik, kogu ebaseaduslikkuse seni maha salanud, miks peaks nüüd lootma reformidevastases erakonnas Toompeale saanule?

Ei saa loota ka kõrgkoolidele, sest seal õpetatakse juurakatele matemaatika asemel musta valgeks rääkimist ja loogikatki vist ainult linnukese pärast. Kui pole tasemel õppejõud, siis valeõpetuse õhkkonnas on raske loota ka õppija isemõtlemise säilimisele.

Ei jää minulgi muud üle kui petetute nimel ülalnimetatuile ning lisaks veel õiguskantsler Indrek Tedrele, president Toomas Hendrik Ilvesele ja tema nõunikule Ülle Madisele rahva jätkuvas petmises vaid edu soovida — paragrahv sirgeks!