Balti keti ajal olin juba tööl. Mäletan, et sai kiiruga kodust läbi mindud, väike lipuke kaasa kahmatud ning tööle tagasi joostud. Seal oli ootamas terve bussitäis rahvast. Kahju oli sellest, et koduseid kaasa ei võtnud. Ketis käest kinni hoidmist ja Läti-Eesti piiril plakatite põletamist olete kõik televiisorist vaadanud. Kuid mis meeles veel, on tagasitee. Olin saanud kokku naabrinaisega ja tema autoga tagasi koju sõites oli teine “kett“ — kilomeetrite viisi ühes suunas pimedas öös sõitvaid autosid, nagu üks suur valguskett.

Meeles on see, kui enne Eesti krooni tulekut ei olnud sularaha ning poodides pidi kirjutama tshekke. Banaane, arbuuse ja viinamarju aga turul juba oli! Korralikku kohvi sai siiski ainult valuutapoest.

Mis puudutab moodi, siis on praegu just palju sarnast moes — triibud, volangidega seelikud, teksad koos pintsakutega.

Selle aja persoonideks on Marju Lauristin, Mart Laar, H. Valk, president Meri.