Gaasitoru täielik projektdokumentatsioon ainult läbi Vene Föderatsiooni (118 km), Soome (369 km), Rootsi (482 km), Taani (149 km) ja Saksa (78 km) territoriaal- ja majandusvete kulgeva trassi (alignment 4.0) jaoks sai valmis 24. oktoobril 2006 (Ref. 6671024).
Iga suurem ehitus vajab Espoo konventsioonist tuleneva piireületava keskkonnamõju hinnangu akti koostamist kõigi otseselt või kaudselt mõjutatud riikide poolt, mistõttu Gazprom kui Vene Föderatsiooni riigiettevõte lasi Vene Föderatsiooni loodusvarade ministeeriumil 16. nov 2006 saata vastava seisukohavõtu nõudmise teate (Ref. 9461) kõigile Läänemere äärsetele riikidele.
Vastused kogus kokku iga riigi piires vastav keskkonnaministeerium ja kogu Läänemere osas Rootsi keskkonnakaitseagentuur (SEPA), kes lõpetas oma töö 28. veebruariks 2007 ja andis andmed Vene poolele üle.
Eesti välisministeeriumi kantsleri 21. detsembri 2006 vastus nr 7.5/13875 oli kiire, kuid üllatava sisuga. Kirjas on mainitud, et toru trass külgneb mitmel pool Eesti majandusvetega (EEZ), mis ei vasta tõele. Kogu torutrass asus ja asub praegugi põhja pool rahvusvahelist laevasõiduteed ja samuti põhja pool Eesti-Soome merealade piiri.
Sellele vaatamata leiab Eesti Vabariigi välisministeerium, et uurida tuleks ka Eesti majandusvööndi veteala, ning avaldab imestust, miks Nord Stream ei ole seda taotlenud. Samuti peab välisministeerium võimalikuks, et ehitustöö võiks toimuda mitte ainult Soome ja Rootsi majandusvööndis, vaid ka Eesti omas!
See kiri oli otsene väljakutse suureks õnnetuseks, mida ei tulnudki kaua oodata. Kaks nädalat pärast Eesti-poolset kirja avaldati Rootsi kaitseuuringute agentuuri (FOI) 07. veebruari 2007 kiri nr 06-1964:3 FOI peadirektori Mattias Jarli allkirjaga, milles tehakse ettepanek gaasitoru Rootsi vetest üldse Balti riikide akvatooriumidesse lükata, paigutades Rootsile eriti ebameeldiva tehissaare-teenindusplatvormi Vilsandi või Sõrve sääre vahetusse lähedusse. Kõik need kirjad on kättesaadavad siin.
Nagu ikka, järgib Soome tihti Rootsi eeskuju. Paraku käesoleval juhul olid aga nii Soome välisministeerium kui ka keskkonnaministeerium ja geoloogiavalitsus oma ainult läbi Soome vete kulgevale (alignment 4.0) torutrassile heakskiiduotsused juba saatnud vastavalt 25., 30. ja 24. jaanuaril enne rootslasi.
Soome-poolne taotlus toru nihutamiseks Eesti vetesse ei saabunud selle riigi välisministeeriumilt ega Moskvast, vaid alles 31. mail Šveitsist Nord Stream AG vahendusel, kes andis edasi Soome taotluse nihutada gaasitoru laevandamisteest lõuna poole nii, et see asetuks täielikult Soomest Eestisse ja ei jätaks sellest ebameeldivast ettevõtmisest mitte millimeetritki Soome territoriaal- või majandusvööndi vetesse.
Esitatud põhjendus, et Eesti poolel on merepõhi siledam ja toru paigaldamine seetõttu ohutum, on kas suur teadmatus või teadlik vale. Teatavasti just lahe lõunakaldal, seega Eesti poolel asuvad paljud pehme settega mattunud radiaalsed ürgorud eelviimasest suurest jääajast. Harku ürgorg on 145 m sügavune ja Vääna ürgorg 127 m sügavune, kusjuures mõlemad ulatuvad poole laheni, seega rahvusvahelise veeteeni.
Niisugune pehme ja vajuv pinnas põhjustas juba kaks korda (2003. ja 2007. a) Gazpromi Kesk-Euroopat varustava maapealse suure diameetriga gaasitoru plahvatuse täpselt samas kohas. Pehme täidisega ürgorgude ületamine vee all on gaasitorudele ohtlik ja ei ole isegi projekteeritav ilma sügavaid katseauke puurimata, mis teatavasti on Eesti majandusvööndiseadusega keelatud ning seega piisav põhjus soovitud teaduslikest mereuuringutest keeldumiseks. Soome lahe põhjapoolsel küljel on kõva graniitne põhi ja toru oleks kindlalt paigas.
Nagu alati, leidub ka selles asjas eneselohutajaid. Umbes nii, et olgem diplomaatilised, laseme neil need kaks nädalat uurida, ja siis võime keelduda. Teravmägedel kivisütt kaevandaval Vene firmal Arktikugol lasid naiivsed Norra võimud samuti väheke uuringuid teha ja kuulutasid siis uuritud kaevanduspiirkonna Natura kaitsealaks, kus kivisütt kaevandada ei tohi. Vene Föderatsioon vastas 20 miljoni dollari suuruse kahjutasunõudega kohtu kaudu. Kahtlemata teeb niisamuti ka Nord Stream AG, kui Eesti selleks põhjuse annab. Yukose põhjalaskjal Matthias Waringul õnnestub ehk isegi 200 miljonit kätte saada.
Vältigem naiivseid otsuseid. Praegu on juba neli kuud toruehitamist venitanud riigiks mitte Eesti, vaid Soome, kes soovib endale võetud kohustustest lahti saada. Poola juba keeldus ning ta sai kohe torust vabaks. Pole kuulda olnud mingit kriitikat Poola suhtes selle keeldumise ja sellest tulenevate viivituste pärast.
