Alustasime suvel kolme naisega. Tegime suure potitäie seljankat, seda sai soojendada. Teiseks toiduks oli singi-munaroog ja pannkoogid igasuguste täidistega. Talust saime maapiima. Mahlad olid kolmeliitristes purkides ja jäätis vist 10 kg kaupa. Varustas meid nõuka-aegne kaubabaasi töötaja, kellel tutvused alles.

Alkoholist oli viin, konjak ja šampus. Varsti oli peatujaid rohkem, hakkasime ka praadi pakkuma. Selleks ostsime külameestelt sigu, ise kondistasime. Nii sai šnitslit ja guljašši. Abikaasa konstrueeris sellise atripuudi, kus oli elektriga soendatav kuum vesi ja selle sees kartulipudru pott. Töötasime nii, et üks müüs, üks oli kokk ja üks nõudepesija-koristaja.

1991 vajasime juba ettekandjat ja teist vahetust — olime lahti kella 11-20. Üks nädal üks vahetus ja teisel nädalal teine. Esmaspäeval tegime inventuuri, lugesime materjali üle ja maksime protsendilt palga. Kõige suurem palk oli varustajal ja kokkadel. Arvestus käis iga päev, tellimus pandi lipikule kirja, õhtul luges baaridaam kõik üle ja tegi kokkuvõtte raamatusse. Õnneks on need raamatud alles. Ja nüüd hinnad rublades 1991 suvel:

  • seljanka 3.45
  • seapraad 6.20
  • kohv 60 kop.
  • pannkook meega 1.50
  • õlu (pudel) 2.30
  • mandariinimahl 1.50
  • 100gr. viina 6.-
  • pudel šampust 35.-
  • pakk Leegi sigarette 1.80
  • pakk Marlborod 25

    Kassad olid 300-800 vahel. Kokk sai nädalas u. 300rbl, abiline 200.