Eliitkoolidele käib tormijooks
Lepajõe ütleb, et ei pabistanud tütre katsete pärast üldse. “Absoluutselt ei närveerinud, võtsin üsna rahulikult. Me ei saa tekitada lapsele tunnet, et ta peab iga hinna eest sisse saama, ja kui ei saa, on kõik läbi. Eks emme närveeris rohkem,” kirjutab SL Õhtuleht.
Alex Lepajõe sõnul näitab tugev tung eliitkoolidesse osalt ka seda, et lapsevanemad elavad oma püüdlusi ja unistusi välja laste kaudu.
“See ei mõju lapsele hästi. Tänapäeval on küll alati pingeline konkurents, kuid see võib last rängalt traumeerida,” arvab Lepajõe.
Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi ütleb, et nende kooli 2. klassi oli kolm tahtjat ühele kohale. Konkurss oli sel aastal mõnevõrra suurem kui eelmisel. “Palju oli tüdrukuid, poisse tsipa vähem,” nendib ta.
Vastu võeti 64 — tüdrukuid ja poisse täpselt pooleks.
“No küll olid sel aastal tugevad lapsed ja valida oli väga raske. Et eesti pered oma lastega tegelevad, on väga hea näitaja,” on Lauri Leesi üllatunud. Prantsuse Lütseumi pürgijad peavad oskama soravalt lugeda emakeelset teksti, mõistma loetut, kirjutada etteütlust trükitähtedega ning arvutada 20 piires. Samuti peab laps teadma märkide “suurem”, “väiksem”, “võrdne” (>, “Mul on selline tunne, et lapsed lähevad iga aasta targemaks. Ilmselt vanemad treenivad neid usinalt. Selge on ka see, et otsuse meie kooli tulla teeb lapsevanem, mitte laps, ja vähemalt see, kes lapse meie kooli toob, on temaga kodus tõsiselt tegelnud,” kinnitab Leesi. Tema sõnul pääsesid Prantsuse Lütseumi lapsed, kes soravalt lugesid, veatult arvutasid ning olid üldse pedagoogiliselt hästi ette valmistatud.
Gustav Adolfi gümnaasiumi asedirektor õppetöö ja kasvatuse alal Sirje Aksim ütleb, et nende kooli oli 137 tahtjat. Prantsuse keele klassi võeti vastu 32 last. Tavaklassi, kuhu võetakse vastu piirkondlikud lapsed, saab avaldusi tuua veel augustiski.
“Kõigepealt oli meil joonistustest, mis näitab lapse arengut ja koolivalmidust. Kutsusime neid ka vestlusele, kus vaatasime lapse sotsiaalset küpsust, kuigi palju ka lapse ette-õpetatust. Prantsuse keele klassis oleks vaja, et lapsed oleks ühtlasel tasemel,” arvab Aksim.
Maksimumpallid said katsetel kirja 50 last
Tallinna Reaalkooli 1. klassi vastuvõtukatsele tuli 342 last, kellest teise vooru pääses 86.
Kooli koduleheküljel ära toodud katsete tulemusest selgub, et lapsed said palle intervjuu (6 palli), lugemise (7 palli), joonistamise (14), mõtlemise (7), matemaatiliste oskuste (9), mälu (3) ja foneemitaju (4) eest. Maksimaalselt oli võimalik koguda 50 palli, ning selle said katsetel kirja 20 last. 49,5 palli kogus 17, 49 palli aga 21 last. Alla 30 punkti piiri jäi vaid kuus last.
