Elektrooniline õpilaspilet äratab koolides huvi

Käimasoleva õppeaasta alguses paigaldati Gustav Adolfi gümnaasiumisse umbes 150 000 krooni väärtuses läbipääsu- ja identifitseerimistehnikat ning jagati kõikidele õpilastele elektroonilised puutevabad kiipkaardid, kirjutab Eesti Päevaleht.

Nüüd on need õpilase isikutunnistuseks tituleeritud kaardid muutunud koolielu lahutamatuks osaks ja nende kasutamine kooli juhtkonna korraldusel ka kohustuslikuks.

Kasutusnimekiri on muljet avaldav: kümne sentimeetri kauguselt vastuvõtjale kaardi näitamine võimaldab kooli sissepääsu ja registreerib selle, võimaldab vaid ette nähtud ajal kooli sööklas süüa, võimlat kasutada, raamatuid laenata ning paljundusi teha. Samuti toimib kaart Tallinna ühissõidukites samamoodi kui ID-pilet, kuhu on võimalik kanda nõutav rahasumma.

Tähtsaimaks peetakse aga lihtsustatud statistiliste andmete koondamist, mille alusel saavad lapsevanemad ja koolipersonal infot koolis toimuva kohta.

Jaanuaris koolijuhtidele ja haridusametnikele projekti tulemusi ja arengut tutvustanud ID Network turundusdirektor Henry Arnhold kinnitab, et huvi süsteemi laiema ellurakendamise vastu on suur: “Suvel saame tõenäoliselt alustada töid juba mitmes koolis üle Eesti.” Üks huvilistest on Keila linn, mis loodab uue õpilaspiletisüsteemi gümnaasiumis kasutusele võtta järgmisel õppeaastal.

“Ennekõike huvitaksid meid uued õpilaspiletid ning sissepääsu-, raamatukogu- ja söökla tugiteenused,” rääkis Keila linnapea Tanel Mõistus plaanidest. 2009. aastal valmivasse linna uude koolimajja saaks juba paigaldada ennast üle aasta tõestanud ja toimiva süsteemi.

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevalehes