Statisikaameti andmetel tõusid Eestis toiduainete hinnad jaanuaris võrreldes eelmise aastaga 5,5%. Seevastu maailma toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmeil langesid jaanuari hinnad 1,4%. Kas tegu on kaupmeeste ahnusega või millest siis selline erinevus?

Kui maailmas hinnad langevad, siis Eestis jäävad need enamjaolt samaks või keritakse isegi natuke juurde hindadele. Riided ja toit on muutumas luksuskaubaks, kuigi tegu on ju esmatarbekaupadega. Teenuste hindadest rääkimata.

Eesti turul näivad olevad mõned suured kaupmehed, kes tõstavad hindu oma suva järgi. See mõjutab aga kogu ülejäänud turgu. Näitena võiks tuua munade hinna, mis on teinud väga suure tõusu. See on kunstlikult üles kruvitud.

Kui mujal maailmas saavad enamus inimesi endale riideid lubada, siis siin tuleb mõned kuud enne raha koguda. Näiteks Inglismaalt ostes saab soodukate ajal kuni 40% rohkem sama raha eest kui siin.

Eestis aga eksponeeritakse neidsamu odavaid hilpe, millel on hind kunstlikult nii kõrgeks kruvitud nagu mingit eksklusiivkaupa.

Riik peaks toimimima inimese kasuks, mitte inimese vastu. Niisamuti peaks riigifirmade peamiseks eesmärgiks olema teenus, mitte kasum. Eesti Energia näite korral võib öelda seda, et tegu on ülisuure ettevõttega, mille kasum tuleb oma enda kodanike taskust hindade tõstmise näol.

Lõppkokkuvõtteks tahaks öelda, et Eestis elamine on nagu tippsport. See, kes suudab hakkama saada kõigi nende hinnatõusudega, vääriks eraldi ordenit.