Kuigi öeldakse, et tõeline mees ei nuta, ei naera, ei joo vett ja ehitab maja kolme päevaga ning loomulikult ilma projektita, siis minu arvates sujub ükskõik milline loomeprotsess reaalselt palju kiiremini siis, kui sul on kõik enne detailideni paberil läbimängitud.

Oma tulevastele elektritarvikutele mõeldes planeerisin esimese ringiga kõik tavapärased pesad — tavapärased pistikupesad seinte sees, kuhu saab mingi elektritarviku kas ajutiselt või alaliselt ühendada.

Lisaks mainitud pesadele tegin eraldi joonise, kuhu märkisin voolutarbimise kohad, mis on ilmselgelt erilised kuid millega peab juba üsna varajases ehitamise faasis arvestama. Näiteks otsustasin, et vean nii elektrijuhtmed kui kõikvõimalikud muud juhtmed “televiisoritoa” lakke.

Ma tõesti ei tea, kas aasta 2008 lõpus, mil maja loodetavalt valmis, hakkan liikuvaid pilte televiisorist vaatama, või kuvan need seinale projektoriga, mis on lakke installeeritud. Hiljem, kui siseviimistlus tehtud ja laed värvitud, on aga projektori jaoks juhet paigaldama hakata keeruline ja tülikas.

Magamistoas planeerin voodiotsa põrandasse juhtmed — äkki tuleb kunagi mõte, et voodi otsas peab televiisor olema ja siis jälle hea, et juhtmed põrandal laiali ei vedele.

Märkisin eraldi, et elektrit on vaja pesuruumide peeglite taga — sinna tulevad soojendusmatid. Need on selleks head, kui kuuma dushi alt välja kargad, ei lähe peegel uduseks ja ei pea seda puhastama. Iseenesest geniaalne leiutis, sest voolu tarbib minimaalselt ja hind on ka väike, paigaldamiseks peab aga enne juhtmed ja nende asukohad täpselt planeerima.

Samuti on vaja näiteks mullivanni pumpadele elektrit. Ehk - kui sa oma maja plaanid, mõtle hoolega tuba haaval läbi tavapärasest erinevad kohad, kuhu juba ehituse käigus elektrijuhtmed paigaldada.

Üks oluline teave, mida elektri projekteerija vajab on info, mis seade asub kus ja kui palju see voolu tarbib. Sellest sõltub, millised kaitsmed kuhugi planeerida.

Kaitsmeid võib jagada kolme rühma.
Kaitsmed mis kaitsevad sind, kaitsmed mis kaitsevad maja ehk elektrijuhtmestiku ning kaitsmed, mis kaitsevad elektriseadmeid.

Kõige tavalisem kaitse lülitab ennast välja, kui voolu tarbiv seade läheb lühisesse. Kui maja elektrisüsteemis ei oleks kaitset ning mingi elektritarvik lühistub, siis annab järgi mõni elektrijuhtmetest, mis siis läbipõlemiseni kuumeneb. Nüüd, mil juhe on kohas, kus seda ümbritseb süttiv materjal, on tulekahju kiire tulema. Tavalisi kaitsmeid eristatakse voolutugevuse järgi ning see ongi see koht, kus elektriprojekteerija peab teadma, millise kaitsme taha kui palju millise voolu tarbimisega seadmeid saab planeerida.

Teine väga tänuväärne rühm kaitsmeid on rikkevoolu kaitsmed. Need kaitsmed lülitavad ennast välja kui vooluringi läheb rohkem voolu kui tagasi tuleb. Ehk kui seisad jalgupidi vees ning oled ennast korralikult maandanud ja satud vooluringi näperdama, saab rikkevoolukaitse loodetavalt aru, et näe — läbi minu läks vooluringi rohkem elektrit kui sealt tagasi tuli ehk midagi on jama, lülitame vooluringi välja.
Kuna see kõik toimub nii kiiresti, on lootus, et sa ei jää voolualla ning pääsed halvimal juhul ehmatusega.

Rikkevoolukaitsmeid peab kasutama neis kohtades, kus on oht, et oled samal aja maandatud ning kasutad mingit elektrilist seadet läbi mille võid vooluga kokku puutuda. Eriti oluline on, et kõik maja välised pesad ja tarvikud oleksid ühendatud võrku läbi rikkevoolukaitsme. Samuti kõik pesad ja tarvikud mis on märgades ruumides ning kus on reaalne oht, et sa oled maandatud.

Kolmas rühm kaitsmeid on mõeldud kasutamiseks kohtades kus on vaja kaitsta elektriseadmeid. Tegemist on erinevate ülepingekaitsmetega. Enamus elektroonikat sisaldavaid seadmeid “surevad” juba üsna väikese ülepinge peale.

Tavaline veekeedukann ei tee teist nägugi kui elektripinge korraks paarkümmend volti kõrgemaks tõuseb. Sinu uhke teleri võib selline väike pulss igaveseks rikkuda.

Põhiliselt kasutatakse erinevaid ülepingekaitsmeid välgust tekkinud ülepinge kaitseks. Välguga on aga probleem, et kui see korra kuhugi juhtmetesse lööb, siis levib ülepinge “välgukiirusel” iga seadmeni, mis antud juhtmetega ühendatud on.
Näiteks on paljud lauaarvuti prügimäele viidud tänu sellele, et kuigi arvuti toiteplokk oli ülepingekaitsmega kaitstud, oli arvuti ka telefonivõrku ühendatud ja just see võrk ei olnud ülepinge eest kaitstud.

Kuigi tänapäeval on kaitsmete pool igati toimiv, on soovitav elektriprojekt ja juhtmete paigaldus tellida antud tööde teostamiseks pädevust omavate inimeste käest.

Sina mõtle hoopis hoolega läbi, kuhu mis elektritarbijat tahad, et võimalikult vähe kasutada hiljem pikendusjuhtmeid ja harukarpe.