3. EL VIDEODEBATT: ELi immigratsioonipoliitika


ELi immigratsioonipoliitika

Ilmselgelt vajab EL tugevamat ja konsolideeritumat integratsioonipoliitikat. Rääkides eraldi Schengeni viisasüsteemist, viitab Ruth Annus sellele kui põhiväärtusele. Ei saa ju ükski eurooplane tõsiseltvõetavalt vastu vaielda Lehte Rootsi tõdemusele, et Schengen on meie elu tunduvalt lihtsustanud.

Globaliseeruvas maailmas tundub loogiline, et ühisturule rajatud Euroopa Liit, kus töötajate ja teenuste vaba liikumine on olnud prioriteediks, laiendab teatud mõttes neid põhivabadusi ka suhetele kolmandate riikidega. Oluline ELi majanduskasvu strateegia (Euroopa 2020) edu alus on just õigesti korraldatud immigratsioonipoliitika, mis baseerub ühistele arusaamadele.

Praegune kriis on ju samuti vaadeldav usalduskriisina, erineva vastutuslävega riigid on liiga vähe oma muresid teineteisele usaldanud. Seega saab ainult toetada EL poolt deklareeritud püüdlusi läbipaistvamale ja lihtsustatud immigrantide vastuvõtukriteeriumite, elamisloa ja tööloa kombineerimise võimaluseks.

Loosung “right people with the right skills” peab olema lakmuseks, mille abil toetada parimate sisserännet ja vältida “muiduleivasööjate” armee suurenemist. Pagulaste ümberasustamine on muidugi omaette teema, millega EL järjepidevalt tegeleb.

Vastava ELi programmi eesmärk on muuta pagulaste vastuvõtmine lihtsamaks, et aidata neid, kes rahvusvahelist kaitset vajavad. Pagulasfond maksaks liikmesriigile iga pagulase kohta 4000 eurot, kuid pikemas perspektiivis on muidugi oluline nende lõimumine nii sotsiaalselt kui tööturu kontekstis.

Eestlaste umbusk

Samas on ju igal riigil oma nõuded ametikohtadele, töökogemusele ja ka palgad ELi liikmesriikides on vägagi erinevad. Analüüside tulemusel on just tarbija see, kes kannatab protektsionismi, aga ka majanduskeskkonna isoleerituse tõttu. Puudub või tahetakse vältida konkurentsi ja valikuvabadust.

Mobiilsem ja paindlikum tööjõud võib tõepoolest olla vahend majanduskliima parandamisel ja kriiside vältimisel regionaalses võtmes. Seda enam, et Lehte Rootsi sõnul on oma riigist lahkuma sunnitud tänapäeval mitte vaid poliitiliste kriisikollete või majandussurutiste ohvrid, vaid ka looduskatastroofide eest pagejad. Euroopa on turvaline piirkond ja see on juba väärtus, mis annab meile suurema valiku immigratsioonipoliitika rakendamisel.

Hiljuti lõi rahvusvahelises meedias laineid president (ja presidendikandidaat) Sarkozy ultimaatum Schengeni viisasüsteemile, kui ta lubas oma elektoraadile: “Lahkume järgmise 12 kuu jooksul süsteemist, kui see ei muutu karmimaks,” olles juba varem väitnud, et Prantsusmaal on liiga palju välismaalasi.

Kriitikute arvates on tegu pigem populaarsuse otsimisega valimisdebati ajal. Samas, kui sellised üleskutsed leiavad toetust, on see jõuline märk, et seni on toimitud vääralt või läbimõtlematult kas ELi või ikkagi eelkõige Prantsusmaa valitsuse enda poolt.
Hetkel kuulub Schengeni süsteemi ELi 27 liikmesriigist 23.

Kuigi oleme varmad EL poliitikaid toetama, tuleb nõustuda Lehte Rootsiga eestlaste umbusklikkuse osas välismaise tööjõu suhtes. Loodan väga, et Ruth Annuse öeldu, et Eesti räägib kaasa ELi õiguse kujundamisel, on järjest enam tõsiseltvõetav fakt, mitte soovunelm. Siinjuures on kindlasti õigusselguse tagamiseks vajalik ulatuslikum kaasamispoliitika, et asjast huvitatud saaksid sõna enne ametniku Brüsseli lendu.