2. EL VIDEODEBATT: Kui palju immigrante Eesti ja Euroopa vajavad?


Kui palju immigrante Eesti ja Euroopa vajavad?

Vastavalt Euroopa Komisjoni hinnangule vajab ELi turg järjest enam sisserändajaid, et olla hästi toimiv ja konkurentsivõimeline majanduskeskkond. Järgmise 50 aasta jooksul nähakse ette isegi 50 miljonile immigrandile elamisloa võimaldamist.

Nii näiteks usutakse 2015. aastaks vajatavat IT valdkonna katmiseks kuni 700 000 spetsialisti. Siiski on spekulatsioonid ja arvestused, nagu ka Ruth Annus tõdeb, erinevad.

Euroopa Komisjon ei näe oma strateegias ette täpseid numbreid. Siiski on näiteks tervishoiutöötajate puhul 2015. aasta vajaduseks toodud 1 kuni 2 miljonit inimest – kas või Eestile mõeldes on see märkimisväärne vahe.

ELi siseasjade volinik Cecilia Malmström leiab, et Euroopa finantskriisist väljatoomisel tuleks kasutada just sisserändajaid. Malmström toob näite immigrantide alaväärtustamise kohta Rootsist, kus said hiljuti meditsiinidoktoriks 65 sisserändajat, kes olid seni töötanud bussijuhtidena ja teistel märka madalamapalgalisematel ametikohtadel.

Samas leiab Euroopa ametiühingute konföderatsiooni juht John Monks, et igasugune diskussioon migratsiooni, kui kriisiabi vahendi üle on õigustamatu ja populistlik, kui ei võeta arvesse poliitilisi reaalsusi ja kõrget tööjõupuudust EL enda kodanike seas.

Debatil osalejad toovad välja, et iga ELi liikmesriik peab oma piiri korralikult kaitsma ja viisarežiimi rikkunu riigist välja saatma, et vältida illegaalset sisserännet. Eesti on oma otsustes olnud pigem konservatiivne ja valiv (meie sisserände kvoot on umbes 1344 inimest aastas ehk 0,1% elanikkonnast).

Lennuliiklus pärsib immigratsiooni

Kuigi üks kolmandik immigrantidest saavad elamisloa riigipoolse kohustuse tulemusena ja tegelik sisseränne on ca 4000 inimest (näiteks perekonna taasühinemine tõttu), ei ole kvoodiga reguleeritud elamisloa liikide osas see piirarv senini täitunud.

Ka pagulaste küsimust tuleb vaadelda eraldi ja siin on meie vähese atraktiivsuse põhjuseks (väikseim varjupaigataotluste arv Euroopa Liidus) Lehte Rootsi sõnul just rahvusvaheliste otselendude puudumine.

Kuid Eesti konservatiivsus mõnede ELi liikmesriikide suhtelise avatuse kõrval ei ole ainuke põhjus, miks meile saabuvad vähesed välismaalased. Palju sõltub ju ka riigi majandus- ja teaduskeskkonnast. Ruth Annuse sõnul ootame eelkõige ikkagi neid, kes tahavad ja suudavad panustada meie arengusse teadlastena, ettevõtjate ja oskustöölistena.

Paraku ei ole me ilmselt esimeste eelistuse hulgas nendele, kes oma oskuste ja teadmistega igale riigile kasu tooksid. Paradoksaalne, kuid oma halduslikus korrastatuses jääb meie imago kujundamisel tahaplaanile akadeemiline ja ettevõtlusvabadus.

Ka Eesti EL poliitika on pigem kontrollikeskne (tehes ka mitmeid soovitusi ELi taseme tõhusamaks kontrolliks), tundub, et meie sisseränne on küll kvoodiga reguleeritud ja menetlused standardiseeritud, aga puudub selgelt kommunikeeritud visioon, keda sisserändajana eelistame.