Tema hinnangul tooks “ei” kaasa kotisoleku ja ebavõrdsema ning suletuma maailma võrreldes näiteks soomlaste ja lätlastega. Lauristin näeb, et kuna paljud eestlased on elanud suletud maailmas, siis nad ei oskagi tunnetada teist võimalust.

Intervjuus Postimehele kinnitab ta, et Euroopas on iga inimene väärtus omaette. Eesti aga ei ole oma arengu veel nii kaugele jõudnud. “Inimesed jagunevad inimesteks ja vähem inimesemateks inimesteks. Euroopalikus suhtumises ei peeta niisugust vahet moraalseks”, näeb ta Euroopa sotsiaalharta mõtet.

Marju Lauristin taunib otsuse tegemist pelgalt selle põhjal, kas suhkru hind kallineb või kingad odanevad. Tema sõnul ei saa raha määrata sisulist valikut. Vanaemana ei soovi ta näha, et tema lapselapsed hakkaksid elama mingis Venemaa tagahoovis.

Iseseisvuslastel soovitab ta aga ära käia kasvõi Soomes veendumaks, et Soome ei ole kaotanud oma iseseisvust. Pigem toob ta esile Soome suutlikkust Euroopas ennast maksma panna.

Lauristini hinnangul on Eesti võimeline samaks nagu Soome. “Kui me ei oska seda näha, siis see tähendab, et me lihtsalt kardame,” arvab ta ning lisab, et rahvahääletus sarnaneb laulva revolutsiooniga, kus rahvas hingab tervikuna sügavalt sisse ja saab hirmust üle.