Gustav Adolfi Gümnaasiumis toimunud valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade ja Liikumise Õpetajad Jah Euroopa Liidule esindajate vahel toimunud arutelul “Euroopa algab euroopalikust mõtlemisest”, millest võttis osa ka haridusminister Toivo Maimets, leidis kinnitust see, et Eesti haridusruumi EL oluliselt ei mõjuta. Seda põhjusel, et tänased liikmesriigid ei soovi loobuda oma rahvusliku hariduse kujundamisest.

Samas tõdeti kohtumisel, et Eesti haridussüsteem saaks liitumisega arengutõuke läbi ELi tõukefondide ja uute väljakutsete meie õpetajatele ning õpilastele, kui peetakse kinni rahvuslikest haridust puudutavatest kokkulepetest. Need kokkulepped on aluseks tõukefondidest eraldatavateks toetusteks ning tagavad Eesti usaldusväärsuse partnerina teistele liikmesriikidele.

Reformierakonna esindaja, Euroopa Asjade komisjoni esimees Rein Lang oli seisukohal, et hariduse arengusuunad panevad paika Riigikogu valimistel edukalt esinenud erakonnad. Sama kehtib ka peale liitumist EL-ga . Kuna Langi arvates on Eestis edukad need struktuurid, mis loodi taasiseseisvumisega nullist ja mille hulka haridus ei kuulu, siis mõjub liitumine EL-ga uuendavalt kogu haridussüsteemile.

Eraldi leidis kohtumisel käsitlemist võõrkeele õpetajate arvu võimalik vähenemine koolides peale liitumist, sest head keeleõpetajad leiavad tasuvamat tööd mujal.

Selgus, et Eesti õpilaste väljalangemine koolikohustuse täitmisest ei ole võrreldes teiste Euroopa riikidega kõrgem. Erinevus seisneb tugistruktuurides, mis aitavad koolist väljalangenud lapsi kooli tagasi tuua. Siin nägid kohalolnud ELi positiivset mõju Eestile, sest Eestis puudub vastav tugistruktuur.

Haridusminister Toivo Maimets ootab ettepanekuid, kuidas paremini korraldada eesti keelset õpet välismaalaste lastele, kes elavad alaliselt või teatud perioodi Eestis. Täna õpib Eesti koolides orienteeruvalt 600 last, kes räägivad 33 erinevat keelt ning koolidel napib vahendeid nende õpetamiseks. Liitumine EL-ga tõstab tõenäoliselt selliste laste hulka, kes vajavad tõhusat eesti keele õpet, et omandada Eesti õppekava. Keeleline mitmekesisus on üheks põhjuseks, miks ei toimu ELi sees massilist rahvaste rändamist vähemarenenud piirkondadest jõukamatesse piirkondadesse.

Lisaks puudutati kohtumisel erinevate nõustamiskeskuste ülesannete ja rahastamise küsimust, õppekavade kaasajastamist ning klassijuhatajate koolitamisega seonduvat.

Kohtumine andis kinnitust, et õpetajate esindusorganisatsioonide ja valitsuse esindajate kohtumised on vajalikud edasiste plaanide tegemiseks ning arvamuste vahetamiseks.