EL-i konstitutsiooniprojekt sai valmis
„Eestil on esimest korda ajaloos võimalus olla ametlikult ja õiguslikult võrdne kõigi teiste Euroopa riikidega, niipalju kui seda võrdsust on üldse võimalik teostada. Eesti on tuntud, Eesti ei pea enam ennast õigustama ega tutvustama ja see on kindlasti väga oluline väljavaade, mis annab meile usu ja kindluse homse päeva suhtes.“
Kelami ning teiste esindajate hinnangul on Eesti riigi spetsiifilisemad huvid konstitutsiooniprojekti praeguses variandis piisavalt kaitstud. Liikmesriikide võrdsus on suurte ja väikeste ning ka uute ja vanade liikmete jõukatsumiste järel teksti enam vähem nõutaval määral sisse kirjutatud ning Euroopa Liidu institutsioonidevaheline tasakaal säilib.
Samuti Riigikogu nimel Brüsselis viibinud Rein Lang tõstatas siinkohal filosoofilisema küsimuse sellest, kuivõrd suudetakse komplitseeritud ürituse käigus sihte selgeina hoida.
„Küsimus on selles, milleks neid institutsioone vaja on, kas neid institutsioone on vaja nende enda pärast? Kui me vaatame seda juttu siin, siis teinekord tundub, et institutsioonid kaitsevad iseennast ja üritavad laieneda — mis on iga bürokraatia esmaülesanne, ainult laieneda — või on need institutsioonid ikka selleks, et kaitsta Euroopa kodanikke ja võrdseid liikmesriike.“
Eesti valitsuse esindaja Hendrik Hololei ütles, et konstitutsiooniprojekti kõrval oli üheks märkimisväärseks fenomeniks uute jõujoonte teke. Väikestel ja keskmistel riikidel on nüüd väärtuslik kogemus sellest, kuidas tõhus koostöö suurendab nende ühise sõna kaalu.
„Ma arvan et konvendi üks kõige olulisemaid tulemusi on see, et see on loonud mingis mõttes uued jõujooned Euroopa sees. Vanasti olid väiksed riigid, olid suured riigid, oli Benelux, mis oli sillaks väikeste ja suurte riikide vahele. Täna on tekkinud uus kooslus, kus ka meie osaleme, mis on tekkinud just nimelt tänu uute liikmesriikide kaasamisele. See grupp, mis kuni lõpuni koos püsis, on ilmselgelt loonud uue aluse Euroopa jõujoonte muutumisele just nimelt väikeste ja keskmise suurusega riikide poole, kes on suutelised välja pakkuma kompromisse, millega suured riigid samuti nõustuvad nagu eile, kui meie poolt pakutud kompromiss ettepanekutele kirjutasid alla nii Saksamaa, Suurbritannia kui Poola.“
Praktilises plaanis on konstitutsiooniprojekt alles algus. Järgmisel nädalal esitatakse see Thessaloniki tippkohtumisele, sügisel algab valitsustevaheline konverents, mis järgmise aasta kevadeks paneb kokku päriskonstitutsiooni. Ehkki konvendi esimees Valery Giscard d`Estaing loodab, et konvendi tekst jääb pühaks ja puutumatuks, on see ebatõenäoline. Pealesunnitud kompromissid tekitavad probleeme kokku 25st Euroopa Liidu tulevasest valitsusest vähemalt 19le ning ükshaaval avatakse ilmselt kõik olulised osad institutsioonide peatükist.
