Aastate eest rahvusvahelistelt organisatsioonidelt .ee maatunnuse administraatori tiitlid saanud KBFI (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi) direktori akadeemik Endel Lippmaa ja valitsusside peadirektori Jaak Lippmaa paika pandud reeglite kohaselt pole näiteks eraisikul lootust saada internetiaadressi kujul www.nimi.ee — sellise domeeni saab vaid juriidiline isik.

Ehkki äriseaduse kohaselt on ettevõtluse vormid Eestis võrdsed, saab füüsilisest isikust ettevõtja endale taotleda domeeni kujul www.nimi.fie.ee. Nii füüsilisest isikust ettevõtja kui ka juriidilisest isikust ettevõtja saavad registreerida vaid ühe domeeni.

Seetõttu ei välista asjatundjad, et lähitulevik võib internetis tegutsevate Eesti ettevõtjate, organisatsioonide ja muidu ettevõtlike inimeste seas tingida olukorra, kus nende kodulehekülje aadress ei sisalda sugugi ee-lõpulist maatunnust, vaid universaalset .com, .net või hoopiski mõne teise riigi maatunnust.

Domeenide registreerimise reeglid seisavad haridusministeeriumi haldusalasse kuuluva Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu EENeti koduleheküljel ning haridusministri määrusega kinnitatud EENeti põhikirjast võib lugeda, et .ee maatunnuse administreerimisega tegeleb just see asutus.

Kuid samas saab rahvusvahelise internetiorganisatsiooni IANA (Internet Assigned Numbers Authority) kodulehelt teada, et Eesti maatunnust administreerivad Endel ja Jaak Lippmaa ning ee-ülemdomeeni doonororganisatsiooniks on KBFI.

Eesti Informaatikakeskuse andmesideosakonna (ASO) juhataja Marko Männiku hinnangul on EENet seetõttu otsekui KBFI ja valitsusside tõmbetuules, omamata sisuliselt mingitki sõnaõigust ee-ülemdomeeni haldamises.

Nii Männik kui ka mitmed teised Postimehega interneti-teemadel vestelnud andmesidespetsialistid leiavad, et ee-ülemdomeeni administraatorite rolli tuleks tänaseid vajadusi arvestades vähendada.

Eesti suurima internetikeskkonna Delfi Onlinei juhataja Avo Raup nentis, et praegune olukord on juba seetõttu küllaltki jabur, et domeene puudutavat teenust osutab EENet tasuta.

Tema näeks nimede jagamise korraldust tasulisena, mis annaks soovijale — olgu viimane kas või eraisik — võimaluse registreerida mingi kindla aastamaksu eest ükskõik mitu ee-lõpulist domeeni. Seda teenust võiks osutada ISPde-vahelise konkursi alusel kas või toosama EENet, ütles Raup.

EENeti direktori kohusetäitja Mihkel Kraav, kes peab praegust korraldust rahuldavaks ning piisavalt EENeti kontrolli all olevaks ütles, et tema on iga hinna eest domeeninimede korralduse kommertsialiseerimise vastu. ".ee on üks Eesti riigi sümbolitest ja juhul, kui ilmuvad sellised asjad nagu näiteks fuck.ee, siis mulle see ei meeldi," ütles Kraav.

Aasta alguses üritas teede- ja sideministeerium telekommunikatsiooniseadusesse lisada peatüki, mis oleks ülemdomeeni haldamise ja vastutuse andnud sideametile, ent peatükk jäi seadusest siiski välja.

Ministeeriumi sideosakonna juhataja Edvard Saarma sõnul jäi peatükk välja just EENetist ja Endel Lippmaast lähtunud vastuseisu tõttu.

Nii EENeti juht Kraav kui ka selle asutuse nõukogu liige, haridusministeeriumi kantsler Peep Ratas leidsid aga, et riigipiiridest väljapoole ulatuv internet ei saagi olla riigisiseste seadustega reguleeritud.

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) direktor Endel Lippmaa, kelle otsustada on kõigi ee-täiendiga internetiaadresside väljaandmine, on veendunud, et riigil oma seadustega sellesse valdkonda asja ei ole.

"Domeenid on interneti rahvusvahelise organisatsiooni omand. Riik kas osaleb internetis või ei, aga reegleid ükski riik siin teha ei saa. Interneti tugevus ongi see, et internet ei ole riiklik," sõnas Lippmaa.