Ei saa me läbi Lätita...
Ka meie kunagine haldusjaotus ei tõmmanud piiri keset Valga/Valka linna, vaid olime jagatud Eestimaaks pealinnaga Tallinn ja Liivimaaks pealinnaga Riia. Ja kui ajaloos poleks läinud, nagu läks, vaid pisut teisiti, laiuks ehk nüüd kuni Soome laheni Estolatvia riik, mida valitsetaks Riia linnast.
Tõepoolest, kui meile tundub vahel imelikuna, miks Belgia on üks riik, võidakse mujal Euroopas samamoodi imestada, miks Eesti ja Läti on kaks riiki.
Riia, eestlaste pealinn
Kui tihedalt oleme üksteisega aja jooksul seotud olnud, näitab kas või Riia linna suur tähtsus Eesti ajaloos. Kes oli esimene eestlane Riias? Nimeliselt teame maavanem Lembitut, kes pärast Sakala vallutamist 1215 "sõjasaagina" korraks Riiga viidi. Kui Lembitu paar aastat hiljem Madisepäeva lahingus langes, siis saadeti Riiga ainult tema pea.
Aga ega Lembitu polnud kaugeltki esimene, juba enne Riia linna asutamist (1201) väisasid seda kanti kui oma mõjupiirkonda tihti saarlased.
Riia linna püsielanikeks said eestlased juba 13. sajandi lõpul, mida kinnitab Riia võlaraamat aastatest 1286-1352. Ajaloolase Enn Tarveli väitel sisaldab see võlaraamat kolm etnilist eestlast: Hermannus Esto, Jacobus Sarley(ne) ja Johannes Saarlane. Jacobus oli kinnisvaraomanik, Hermannus ja Johannes ärimehed - neist esimene kauples soolaga, teine vahaga.
"Riia eestlased olid soliidsed ärimehed. Nende tehinguis figureerivad 15 ja 20 või 36 ja 42 hõbemarka ei olnud tühised summad: Paide foogt opereeris väiksemate summadega, ordumeister ise kõige suurematega - 40, 100 ja 140 marka hõbedat," kirjutab Tarvel.
Juba palju eesti nimesid tuleb ette Poola ajast, Riia Jakobi kirikuraamatus aastatest 1582-1621 on vähemalt 39 eestlast. Seda kinnitab nimega tihti kaasnev päritolukoht, nagu näiteks Marcus Kickas Dorpaten või Kassi Pap Odenpeden. On ka suisa naljakaid nimesid - Antonius Kuratitap või Hinricus Orick. Kõik need eestlased olid Riiga tulnud Poola aladelt, seega Lõuna-Eestist.
