Eesti tarbija sööb juba praegu aastas importtoitu 10 miljardi krooni eest, omamaist toitu vaid 4 miljardi krooni eest. Importteravili moodustab 80 kuni 100 protsenti kogu teraviljavajadusest.

Liha imporditakse 40.000 tonni aastas, eksporditakse vaid 10.000 tonni, ütles põllumajandus-kaubanduskoja teraviljatoimkonna esimees ning Tartu Agro juht Aavo Mölder põllumeeste esmaspäevasel kohtumisel koalitsioonipoliitikutega.

Eesti põllumajandus on muutunud nii nõrgaks, et ei suuda enam rahvast toiduga varustada. «Kui piir oleks praegu täiesti kinni, oleksime näljas,» sõnas Mölder

Möldri hinnangul on sellise olukorra põhjustanud Eesti põllumajandusturu korrastamatus. Liitumine Euroopa Liiduga annaks esmakordselt võimaluse turgu korrastada ning põllumehi aidata, leidis ta.

Kui Eesti aga ei liitu, jääb põllumees Möldri hinnangul ilma miljardilistest toetustest, samuti ei rakendu Eesti suhtes ühtne põllumajanduspoliitika ning selle üks tähtsamaid instrumente, hinnainterventsioon, mis ei lase põllutoodete hindadel langeda liiga madalale. Interventsioon hakkaks kaheksa kuud pärast liitumist kehtima kõigi saaduste, välja arvatud rukki kohta.

«Ei Euroopa Liidule tähendaks seega jahi võõrtoidule,» ütles Mölder.