Ingrid rääkis Noorte häälele, et sealne õpe on korraldatud igati huvitavalt: “Lisaks loengutele on meil igas aines supervisioonid, kus meid õpetatakse ja juhendatakse väikestes gruppides. Tempo on intensiivne, iseseisva töö maht on suur ja kõikidelt õpilastelt eeldatakse korralikku pingutust kogu materjali omandamisel. Sellele vaatamata jääb aega ka huvialadega tegelemiseks. Mina tegelen näiteks maahokiga ning olen ülikooli Amnesty International klubi liige. Ühingute nimekiri on ääretult pikk ning igaüks leiab endale midagi sobivat.”

Põhikoolis käis Ingrid Rocca al Mare koolis ning gümnaasiumis Tallinna Prantsuse Lütseumis. “Juba mitu aastat enne gümnaasiumi lõpetamist olin üsna veendunud selles, et tahan õigusteadust õppida,” räägib neiu, kes oli juba siis tutvunud mitmete teiste suundadega nii Tartu Ülikooli Teaduskooli kui ka Tallinna Ülikooli Õpilasakadeemia kaudu, ent miski ei paelunud teda nii palju kui just õigusteadus.

“Välismaale kandideerimise idee tekkis 11. klassis ning tegin seda pigem enda proovilepanekuks. Sellel põhjusel osutus üheks viiest võimalikust valikust Suurbritannias ka Cambridge — tahtsin näha, kui kaugele ma kandideerimisprotsessis jõuan, kuidas suudan intervjuudel ja testidel teistega konkureerida," räägib ambitsioonikas Ingrid ja julgustab kõiki, kellel on olemas piisav töötahe ja motivatsioon ennast proovile panema, sest võimalus kaugele jõuda, on suur.

Rääkides ressurssidest, mida sellises prestiižses ülikoolis õppimine nõuab tunnistab Ingrid, et see ei ole odav lõbu: "Teatavasti tõusis Inglismaal hiljuti õppemaks ning nüüd tuleb aastas maksta £9000 naela. Erinevalt Eestist, Inglismaal riigieelarvelisi kohti pole, aga see-eest on seal hea õppelaenusüsteem ning ka mina olen selleks aastaks õppelaenu võtnud."

"Cambridge’is on kolledžite süsteem. Kandideeritakse kolledžitesse, mis pakuvad majutust ja toitlustust, seal on ka raamatukogud ja kolledžis toimub suurem osa personaalsest õppetööst professorite juhendamisel. Igaühel on oma tuba ja kõik saavad kasutada koridoris asuvat ühiskööki," räägib Ingrid sealsetest elamistingimustest.

Nagu ka paljud teised välismaal tudeerivad eestlased, hindab ka Ingrid kõrgelt sealset multikultuurset seltskonda. Kuid mitte ainult." Kõik on hästi motiveeritud ja oma erialast huvitatud ning see annab ka endale indu juurde. Loomulikult on suureks plussiks õppimine oma eriala spetsialistide käe all ning ma hindan seda võimalust väga," räägib neiu, kes siiski ka koduigatsust tunneb.

"Kindlasti tunnen vahetevahel puudust eesti keeles rääkimisest. Samas on siin õppimas ka teisi eestlasi, kellega suhelda ja tähtpäevadel või lihtsalt mõnusaks vestluseks kokku saada. Pealegi, pere ja sõpradega suhtlemiseks on alati olemas Skype," räägib Ingrid, kellel on koduigatsuse leevendamisel tehnoloogiast abi.


Vaadates tulevikku, sõnab Ingrid: "Kuna mind paelub õigusteaduse juures kõige enam just kriminaalõigus ja inimõigused, siis loodan ennast tulevikus nende valdkondadega siduda. Kas Eestis või mujal — eks seda näitab aeg."

Sotsiaalne elu Cambridge'is on väga aktiivne nagu teisteski ülikoolides. Koos õpitakse, tehakse sporti ja tegeletakse muude huvialadega. "Kolledžis elamine on kindlasti suurepärane keskkond kiiresti väga heade sõprade leidmiseks. Kuna koos elavad erinevate erialade tudengid, on sõprade ring kirev. Tudengid on koos veetnud praeguseks ju vaid paar kuud, ent tunneme juba kõik, et oleme leidnud suurepärased sõbrad kogu eluks ja nii meie silmaring kui ka teadmistepagas on selle lühikese aja jooksul palju rikastunud," on Ingrid sealse eluga väga rahul.

Rääkides välismaal õppimise võimalusest, ütleb Ingrid: "Välismaale õppima minemine ei peaks olema eesmärk omaette. Siinsed ülikoolid tahavad näha suurt huvi eriala vastu ning tugevat motivatsiooni sellega tõsiselt tegeleda. Samuti eeldatakse häid tulemusi nii gümnaasiumi hinnete kui ka eksamite osas."

"Nagu juba eelnevalt öeldud, julgustaksin ka kõiki teisi, kellel mõte välismaale õppima asuda, Cambridge’i kandideerima. Kui on olemas piisav töötahe ja motivatsioon, on suur võimalus kaugele jõuda," innustab Ingrid.