Eestisse võib jääda paar eraülikooli

Eestisse jääb alles paar-kolm suuremat eraülikooli, kui nende suhtes hakkab kehtima haridus- ja teadusministeeriumis ettevalmistatav omakapitali nõue, leiavad ülikoolide rektorid.

Praegu ei reguleeri erakoolide seadus nende omakapitali suurust, kuid see sisaldub haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsa eestvedamisel koostatavas uues erakoolide seaduse. Eelnõu seab eraülikoolidele 2006. aastast kuni 15 miljoni kroonise omakapitali nõude, kirjutas Eesti Päevaleht.

Audentes Mainori Ülikooli rektori Peeter Krossi hinnangul tähendab see, et Eestisse jääb pärast 2006. aastat kaks-kolm suuremat ülikooli. Väiksemad koolid panevad oma uksed kinni või muutuvad rakenduskõrgkoolideks, leidis ta.

Kross ei soostunud täpsustama, millised need kaks-kolm suuremat erakõrgkooli on, kuid vihjas, et Audentes Mainor on nende seas. “Meid see 15 miljoni kroonine nõue ei kohutaks, aga väiksemaid koole paneks muretsema küll,” ütles ta. “Fakt on see, et kõrgharidust pakkuv asutus peab olema majanduslikult kindlustatud.”

Väiksemad eraülikoolid leiavad, et suvalisi omakapitalinumbreid määrates tahavad suured ülikoolid väiksemaid turult välja ajada.

Kuigi täna ei ole omakapitali nõue seadusesse numbrina sisse kirjutatud, näevad suuremate erakõrgkoolide rektorid, et see võiks olla 15 miljonit krooni. Avalik-õiguslike ülikoolide rektorite arvates võiks see olla kümme miljonit krooni, riik on omakorda välja pakkunud kuue miljoni kroonise omakapitali nõude.

Tartu ülikooli rektor Jaak Aaviksoo ütles, et kindlasti peaks omakapitali suurus tulenema ülikoolis õppivate tudengite arvust.

Haridus- ja teadusministeeriumi õigusosakonna juhataja Janar Holmi sõnul tingis omakapitali nõude kehtestamise Concordia Ülikooli Varahalduse OÜ majandusraskustesse sattumine ning riigi soov korrastada erakoolide turgu.