Eestis on praegu 1151 avalikku WiFi leviala
Internetiportaali WiFi.ee andmeil on Eestis hetkel 1151 avalikuks kasutamiseks mõeldud atesteeritud WiFi leviala.
Harjumaale järgnevad Põlvamaa 158, Tartumaa 95, Pärnumaa 72, Lääne-Virumaa 50, Valgamaa 49, Ida-Virumaa 48, Saaremaa ja Viljandimaa 46, Läänemaa 42, Võrumaa 31, Jõgevamaa 30, Hiiumaa 25, Raplamaa 18 ning Järvamaa 16 levialaga.
Kõige vähem levib WiFi Ruhnu ja Kihnu saarel, kus on vastavalt viis ja kaks leviala.
Viimati lisandus traadita interneti leviala Tallinnas Ülemiste City hotelli Mercado ja Veskimetsa ratsakeskusesse ning Otepääl hotelli GMP Clubhotel, Edgari külalistemajja ja Lille hotelli.
Esimene avalik WiFi leviala avati Eestis 2001. aasta mais. WiFi (Wireless Fidelity) on ainus traadita andmeside standard, mis on integreeritud Linuxi, Windowsi ja Apple’i operatsioonisüsteemidesse.
18. oktoobril kirjutas Enn Heinsoo Äripäevas, et WiFi on pealtkuulatav verstade kauguselt. Avaliku ja koduse WiFi turvalisuse puhul ei saa olla liiga paranoiline — murdmisvahendid on odavad ja pealtkuulamine avastamatu.
Traadita andmeside ohtusid käsitleval üritusel Wardriving selgitati, kui õrn ja kaitsetu WiFi tegelikult on. Lisaks sõideti bussiga läbi linna ning registreeriti WiFi-võrkude nimed ning turvameetmed. Ainuüksi Suur-Patarei tänavalt Viru keskuseni sõites avastasime pea viissada võrku.
Turvaekspert Tõnu Samuel rääkis sõidule eelnenud loengul, et kui krüpteerimata andmeliikluse pealtkuulamisega pole mingit probleemi. Tuleb vaid sõita autoga leviala lähedale, panna antenn püsti ning lihtsalt kuulata. Avatud võrgus on krüpteerimata infost näha kõik, mis inimesed kirjutavad ja loevad. Nii saab teada nende nime ning paroolid.
“Inimesi tuleb harida traadita andmeside ohtude teemal. Olukord on masendav. Õhk on paksult tundlikku infot täis ja ikka on kodanikke, kes pealt kuulavad. Pealtkuulajat on samas pea võimatu avastada, suundantenn teeb imesid,” hoiatas Samuel murelikul toonil.
Kaugemalt jälgimiseks sobiv suundantenn ja antennijalg maksavad mõlemad umbes tuhat krooni. Kiire arvutusega selgitas Samuel, kuidas tema esitletud antenniga saab traadita võrke mitme kilomeetri kauguselt pealt kuulata. “Tehnika on läinud odavaks,” tähendas Samuel.
