Täiversiooni hind üksikostjale on umbes 7000 kr. Versiooniuuendusi saab kuni 26. oktoobrini soodushinnaga. Ettevõtetele on rida erinevate hindadega pakkumisi, millega tasub tutvuda müügiga tegelevates firmades.
Eestindatud versioonis on programmid Word, Excel, Outlook, PowerPoint ja Access versiooninumbriga 2002. Eestikeelsete menüüde ja abiinfoga on ainult kaks programmi — Word ja Outlook. Eestikeelne on ka karbil olev tekst ja 190-leheküljeline tõlkeraamat Microsoft Office XP — Saame tuttavaks, milles pole ühtegi pilti. Word ja Outlook on vaid esimesed pääsukesed. Lubatakse ka eestindatud operatsioonisüsteemi Windows XP, kuid 25. oktoobril tuleb Eestis siiski müügile ingliskeelne versioon.
Office’i komplektis on kaks CD-plaati, mille esikülge katab hologramm. Komplekti kuuluvaid programme saab käivitada kuni 50 korda (iga programmi käivitus loeb ühe korra eest). Edasiseks kasutamiseks tuleb Interneti kaudu või telefonitsi hankida aktiveerimisvõti. Võtme hankimisel küsitakse ainult riigi nime. Programmi võib installeerida ka teisele arvutile.
Eestindamine pole päriselt lõpule viidud. Ingliskeelseks on jäetud isegi osa menüüde nimesid (nt Favorites) ja osa korralduste nimesid (nt Messages, Messages with Auto Preview jne). Spikker (Help) sisaldab küll eestikeelset abiinfot, kui indeks ja otsimine ei tööta, samuti ka eestikeelne kõnetuvastus. Õnneks eesti keele õigekirja kontroll siiski töötab. Selleks vajalikud vahendid on esimesel CD-l. Kahju, et töö on olnud poolik.
Põhimõtteliselt tuleb eestikeelse tarkvara ilmumist kindlasti toetada. Emakeelset tarkvara kasutavad ju kõik arenenud riigid, sh ka Soome. Eestindatud versioon olevat 34. lokaliseeritud versioon. Kaugeltki mitte kõik arvutikasutajad ei oska nii hästi inglise keelt, et pikematest seletustest aru saada. Kui eestindatakse operatsioonisüsteem ja kogu kontoritarkvara, muutub nende jaoks arvuti kasutamine märksa lihtsamaks. Kes eelistab kasutada ingliskeelset tarkvara, võib muidugi endiselt osta ingliskeelse (kallima) Office’i.
Omaette küsimus on tõlke kvaliteet. Terminite üle võib muidugi lõputult vaielda (tegumiriba, kleebi, suvand, nutikad sildid jne). Raamatus on toredate leidude kõrval ka küsitavaid termineid nagu lõikelaud (clipboard) või lülituskilp (Accessi Switchboard).
Ilma piltideta on raamatu tekst algajatele raskesti arusaadav. Kohati jätab tõlge soovida. Mõningaid näiteid.
Wordis kuvatud akna vaikesuund on Küljendivaade (lk 24). Järjepunkt on vilkuv vertikaalne joon (lk 26). Oma andmetabelitesse võite kleepida Office’i lõikelaua suvalisi üksusi (lk 64). Vahekaardi Alignment (Joondus) mõjukaks vormingusuvandiks on säte Orientation (Suund), mis muudab teksti suuna valitud lahtrites vaikeoleku horisontaalsuuna suhtes täpse nurga (kraadides mõõtetuna võrra) 180-kraadise poolringi piires (lk 70).
Üldiselt on eestikeelsed menüüd, dialoogiaknad (vabandust, dialoogiboksid) ja spikrid siiski päris hästi loetavad. Parem kaks viiendikku munast kui tühi koor.
