“Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” oli Eesti hümniks iseseisvusaastail 1918-1940 ning sai selleks ka pärast taasiseseisvumist aastal 1991. Viimane salm kõlab nii:
Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa!
Absurdne! Kes või mis on jumal? Milline jumal neist paljudest väljamõeldistest? Kas tõesti on kõik, mis riigis toimub, ühe võõra rahva müütilise tegelase õnnistada-otsustada? Milleks on Eesti Vabariigil vaja siis armeed, kui meid kaitseb jumal ? Minu meelest Eestile selline lapsemeelne kontseptsioon, eriti riigihümni näol, ei sobi. Hümnis sisalduv palve, mis on adresseeritud muinasjututegelasele, naeruvääristab meie riiki ja rahvast. Jäägem (ja saage, kes veel pole) reaalseteks.
