Eestikeelse arvuti võimalikkusest
Kuigi meil kehtib keeleseadus ning on loodud isegi mingi keeleinspektsioon (nende viimane uudisekünnise ületanud saavutus oli erootikamessi plakatist ajendatud protest. See oli see pepupilt, kui mäletate), võlgneme tänu omakeelse operatsioonisüsteemi eest kaks aastat tagasi sõlmitud kihlveole.
Eile avalikustati Linuxi baasil tehtud kasutajaliidese uus versioon KDE2 ning DELFI vestles sel puhul kihlveo ühe osapoole Hasso Tepperiga. “Üks tuttav väitis, et ei ole võimalik tõlkida graafilist kasutajaliidest eesti keelde, ilma et see veider ja agurisme* täis välja näeks. Üritasin lihtsalt vastupidist tõestada. Tegin seda enamasti õhtuti ja öösiti jupikaupa, nii et kulutatud aega ei oska hinnata”. Ning hinnake teda, ta tegi seda tasuta!
“Kui mina neli aastat tagasi hakkasin Linuxit kasutama, oli see väga väikese osa friikide jaoks. Aga asi areneb: kuigi me statistikat ei pea, tean et mõned koolid juba kasutavad ja üksikkasutajate hulk suureneb. Tavakasutaja jaoks on KDE2 väga suur samm edasi. Lisaks täielikule eestikeelsusele on see korralikult integreeritud, sisaldab kõiki tavakasutajale vajalikke rakendusi ning hulk häid ideid on Windowsist üle võetud”.
Asja põhiline miinus: harjumatus. Iga keskmine kasutaja juba endale täiesti teisel põhimõttel töötavat operatsioonisüsteemi ei installeeri, pealegi on installeerimine keerulisem kui Windowsil. Ühildumatus Windowsiga, kuigi olulisi andmeid on ikka võimalik üle kanda.
Mida enam infotehnoloogia levib massidesse, seda olulisemaks muutub tehnoloogia ja inimese vaheline suhtlemine ja keel, milles suhelda. Ning eestikeelne arvuti on võimalik, kui ainult tahta: 600.000 rahvaarvuga baskidel on ka Windows emakeelne.
Muide, Hasso Tepper on lubanud Linuxit puudutavatele küsimustele vastata uudisegrupis ee.arvutid.linux.vestlus.
* Sõna “agurism” tuleneb Ustus Aguri nimest, kes ühena esimestest üritas arvutiterminoloogiat tõlkida. Kahjuks mitte eriti õnnestunult.
