Sotsiaalministeerium tunnistab oma üllitises “Laste sotsiaalkaitse põhimõtted”, et riigipoolne abi lastega peredele ei ole Eestis veel tasemel. Laste kasvatamise raskust ja ebapopulaarsust peegeldab selle üllitise põhjal tõsiasi, et sündide ja abortide arv on peaaegu samas suurusjärgus, kus 12 000 sünni kõrval on 11 000 aborti. Varasemad sotsiaaluuringud on seejuures osutanud, et raseduse katkestamise üheks oluliseks põhjuseks on majanduslik ja sotsiaalne ebakindlus. Statistika põhjal kuulus ligi pool kolme ja enam lapsega perekondadest 2002. aastal kahte kõige madalama sissetulekuga tuludetsiili ning enam kui kolmandik kõikidest lastest elas allpool vaesuspiiri. Statistikaameti leibkonna pidevuuringute statistika sektori peaspetsialisti Mari Kreitzberg lohutab siiski, et vaesus Eestis näitab langustrendi. “Vaeste hulk on ajavahemikus 1997-2002 oluliselt langenud. See on langenud üle 14% nii leibkondade, leibkonna liikmete kui ka laste osas. Nii oli 1997. aastal alla vaesuspiiri jäänud leibkondade osakaal 37% kõikidest leibkondadest ja laste osa 47%,” ütles Mari Kreitzberg Raadio Vaba Euroopale.

2002. aastal oli allpool vaesuspiiri elavate inimeste arv langenud vastavalt 23 protsendile ja vaesuses elavate laste arv 34 protsendile. Samas ei mõju need arvud ehk nii drastilisena teadmise taustal, et allpool vaesuspiiri elab ka suur osa Euroopa Liidu elanikest, nagu on oma uuringus välja toonud statistikaameti sotsiaal-majandusliku statistika ja analüüsi sektori peaanalüütik Margus Tuvikene: “2000. aastal elas Euroopa Liidu 15 liikmesriigis allpool vaesuspiiri 15% protsenti rahvastikust ja 19% kuni 15 aastastest lastest.”

Eesti ja Euroopa Liidu vaesuspiir ei ole siiski üheselt võrreldavad. Euroopa Liidus loeti kolm aasta tagasi vaeseks neid leibkondi, kelle tulud jäid allapoole 4770 krooni kuus, samas kui Eestis oli see summa kolm korda väiksem, jäädes alla 1500 krooni, mis lubab järeldada, et Euroopa Liidu vaesed elavad Eesti vaestest vastavalt ka paremini.

Võrreldavam on Eesti vaesus Margus Tuvikese sõnul lähinaabritega: “Eestiga sarnasemad on Läti ja Leedu, kellel on vaesuse määr samuti kuskil 20% juures.”

Statistikaameti värske uuring osutab, et ühe olulise tegurina toob vaesus kaasa sotsiaalse tõrjutuse. See väljendub muuhulgas suutmatuses järgida ühiskonna prestiižseid trende. Nii näiteks ei ole viiendikul vaestel ei laua-ega mobiiltelefoni ega ka värviteleviisorit. Hoopis problemaatilisemad on aga lood elementaarse hügieeniga. Sooja veega pesemise, duši ja veega kloseti kasutamise võimalust polnud möödunud aastal enam kui kolmandikul vaesuspiirist allapoole jääjail.