Energiasammasteks on rahvasuus hakatud nimetama geoloogilist nähtust, kus karstialal asuva maakoore lõhedest väljuvad elektromagnetilised madalsagedusvõnked. Maakoorest vertikaalse paelõhe kaudu väljuvat kiirgusvoogu nimetatakse ka maaenergiaks.

Silmale nähtamatu, ent käega katsuda saab küll, nii lubavad meie kahe tuntuima energiasammaste asupaiga, Tuhala ja Kirna inimesed. Käsi läheb soojaks, jalad hakkavad surisema, mõnel võib „üledoosist” süda pahaks minna. Mis kasu aga sellest salapärasest kiirgusest on? Rahvasuus on energiasammastele omistatud tervendav võime.

Selliseid kohti olla maailmas väga vähe, Kirna sarnaseid näiteks veel neli (üks Kanadas, üks Iirimaal, Rohelise Neeme saartel ja Šveitsis) ja Tuhalat osatakse võrrelda vaid ühe Prantsususmaal asuva Loundes’i koopaga. Ehk on tõesti tegemist ilmaimega, Eesti Nokiaga, ehk peitub siin lahendus globaalsele energiakriisile?