Eesti ühiskond on liiga vaene erameditsiiniks

Peeter Mardna, Magdaleena Haigla peaarst

Arvan, et mingil määral võib härra Kallas rääkida adekvaatset juttu, kuna ta on tohtriga mitukümmend aastat abielus olnud. Aga Eestimaal käib kõik tagatubade kaudu, kaasaarvatud peaministri juures otsustamine. Neid mänge mängime 10 aastat.

Igal asjal on oma hind – meditsiin on ainukene eluvaldkond, kes töötab alla omahinna ja selle arvelt, et ei suuda töötajatele palka maksta. Kallas eksib, kui leiab et ettevõtjatele tuleb teha hinnasoodustus, kuna nemad peavad nüüd ostma aparatuuri aga teistel on nõukogude ajast olemas. Nõukogude ajast on meil vaid majakarbid, seadmed ja vahendid on hiljem kõik ravikindlustuse raha eest ostetud.

Mina ei tea, mis takistab eraettevõtjatel tulekut. Situatsioonis, kus teenuse omahind on kallim kui haigekassa maksab, ei pääse muidugi. Praegused erategijad püsivad ainult seetõttu, et kodanik maksab 100-200% haigekassa hinnale juurde.

Kui piltlikult öelda, siis maksab Soomes Helsinki Ülikooli kliinikus ainult haiglasoleku päev 1200 marka, millele lisandub kogu meditsiiniline tegevus ja see on võrdne kolmanda-neljanda kategooria hotellikuludega. Meil on null-kategooria hotelliga sama kallid. Sinna ongi koer maetud. Eesti ühiskond on lihtsalt nii palju vaene, et nad ei suuda erameditsiini ülal hoida.

Kvaliteedivahet era- ja riigimeditsiini vahel ei ole ka kindlasti, sest pea 100% erameditsiinis töötajatest saavad põhileiva riigimeditsiinist. Olles vabariigi ravikvaliteedi komisjoni esimees, pole ma täheldanud, et üheski vormis oleks arstiabi kvaliteet kõrgem. Inimesed peavad kvaliteediks seda, et arstil on rohkem aega, aga selle aja on kodanik oma isikliku rahakotiga ostnud. Kui riigimeditsiinis makstaks rohkem, tekiks ka seal arstil 20 minuti asemel 40 minutit haigega tegeleda.