Eesti tudengid on oma õppe- ja töökoormusega rahul
Üleeuroopalise üliõpilaste uuringu Eurostudent IV tulemused näitavad, et Eesti tudengid on üldiselt rahul või väga rahul sellega, kui palju neil on aega õppimiseks ja töötamiseks. Noortest üliõpilastest on 83% oma õppe- ja töökoormusega rahul.
Uus 135-eurone vajaduspõhine õppetoetus on enam kui kaks korda suurem praegusest 56-eurosest toetusest. Samuti on õppekava 100% täitmise nõude juures arvestatud, et tudeng jõuaks soovi korral osaajaga töötada. Vajaduspõhisele õppetoetusele lisanduvad tulemus- ja erialastipendiumid.
Rahulolult Euroopas viiendal kohal
Eesti üliõpilaste liit kritiseerib uut õppetoetuste eelnõu argumendiga, et töötamine röövib Eesti tudengitelt aega, mida võiks kulutada õppimisele. Rahvusvahelised uuringud näitavad aga, et kuigi Eesti üliõpilane töötab nädalas Euroopa keskmisest rohkem tunde, on ta oma ajaeelarvega rahul. Eesti noorte tudengite rahulolu oma ajaga on Eurostudenti andmetel Euroopas viiendal kohal – 51% kuni kahekümne nelja aastastest üliõpilastest on õppe- ja töökoormusega rahul või väga rahul ning üle 30% leiab, et nende koormus on piisav. Seega põhineb suur osa tudengite esindusorganisatsiooni esitatud kriitikast vääradel alustel. Ka 30-aastastest ja vanematest tudengitest on oma õppe- ja töökoormusega rahul 50% õppuritest.
Eurostudenti uuring osutab ka tõsiasjale, et kuni 24-aastaste Eesti tudengite kuusissetulekust moodustas tööga saadud sissetulek keskmiselt 136 eurot. Järgmisest aastast kehtima hakkava vajaduspõhise toetuse suurus on 135 eurot. Sellele lisanduvad tulemusstipendiumid, mida makstakse akadeemiliste näitajate alusel, ning erialastipendiumid, millega toetatakse prioriteetsetele ja keerulistele erialadele õppima asunuid.
Osakoormusega töötamiseks jagub aega ka tulevikus
Järgmisest aastast kehtima hakkavas süsteemis eeldatakse, et tudeng õpib täiskoormusega, kuid talle jääb piisavalt aega ka osakoormusega tööl käimiseks ning suvekuudel töötamiseks. Samuti on tudengil võimalik võtta riiklikult tagatud õppelaenu, mille tagasimaksed algavad alles ülikoolist lahkumise järel ning maksed jaotuvad kahekordse nominaalõppeaja peale. See tähendab, et viie aastaga bakalaureuse- ja magistriõppe läbinud tudengile antakse tagasimaksmiseks veel kümme aastat. Sarnased süsteemid on edukalt kasutusel paljudes lääneriikides. Kuna tudengite perekonnad ei pea tasuta kõrghariduse puhul tasuma õppemaksu, jääb perekondadel rohkem raha õpingutega kaasnevate kulude katmiseks. Kõrgharidus on investeering ja tulemuse saavutamiseks tuleb kõigil osalistel pingutada.
Eestis on 800 000 tööealist inimest ja 70 000 tudengit. EÜL-i nõudmine, et tudengiks olemist nähtaks majandusliku erivajadusena, ning soov, et kõikidele enam kui 18-aastastele ülikoolis õppijatele makstaks Eesti keskmisega võrdset toetust, on ebareaalne ega ole vajalik.
Artikkel on ilmunud Õpetajate Lehes
