Eesti Patsientide Esindusühing: Kui meditsiinisüsteem ei muutu, kukub see varem või hiljem kokku

 (100)
Eesti Patsientide Esindusühing: Kui meditsiinisüsteem ei muutu, kukub see varem või hiljem kokku
Foto: Andres Putting

Praegusel ajal on ainus lahendus mitte patsiendi staatusesse sattuda ja südamest kaasa tunda neile, kellega see siiski on juhtunud.

Väga hea, et Arstide Liit juhib taas kord tähelepanu meditsiinisüsteemi puudujääkidele Eestis. Juhul kui meditsiinisüsteem ei muutu, kukub see varem või hiljem kokku, mis halvendab patsientide olukorda veelgi. WHO uuringus Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkusest toodi juba kaks aastat tagasi välja tõik, et ’tegevusetus läheb kalliks maksma. Kui puudub poliitiline tahe avalikku rahastamist suurendada, tõuseb surve omaosaluse suurendamiseks ja elanikkonna finantskaitse väheneb’. Muutused eeldavad aga poliitilist tahet ja otsust, sest kogu süsteem on üles ehitatud poliitilistele otsustele.

Poliitilised otsused omakorda on viinud selleni, et patsientidele on eriarstiabi aasta-aastalt aina vähem kättesaadavaks muutunud. Seetõttu pöörduvad inimesed üha enam erakorralise meditsiini (EMO) poole probleemidega, millega nii kõrge etapi meditsiin üldse tegelema ei peaks. Tihti jõuab haigus enne süveneda, kui patsient reaalset abi saab, sest vältimatus abis (nii kiirabi kui ka erakorralise meditsiini osakonna poole pöördudes) kõrvaldatakse eelkõige tagajärgi ega jõuta haiguse põhjusteni.

Seotud lood:

Praegusel moel halvendab arstide streik patsientide olukorda veelgi – järjekorrad pikenevad, operatsioonid lükkuvad edasi. Patsientide Esindusühingu hinnangul ei ole patsientidel muud võimalust streikida ega enda eest seista, kui hoolitseda haiguste ennetamise eest, nii et arstiabi enam ei vajata.

Meditsiinisüsteem toimiks juhul, kui arstid oleksid huvitatud patsiendi terveks saamisest ja ka terveks jäämisest. See eeldab sootuks teistsuguse süsteemi ülesehitamist, mis on inimkeskne ja tervisele suunatud. Selles suunas on tervisedendajad liikunud, paraku mitte riiklikul tasandil. Patsiendil pole praeguses süsteemis üldse sõnaõigust, sest juhul kui arstide erialaseltsid neid ei toeta, ei võeta patsiendiorganisatsioonide arvamust kuulda, rääkimata nende reaalsest kaasamisest patsientidele oluliste otsuste tegemisel.

Uuringud on näidanud, et arstide äravoolu peamine põhjus pole mitte palk, vaid töötingimused. Hooldustöötajate ja meditsiiniõdede puhul on asi teisiti, nende lubatud palgatõus on aga arstidega võrreldes eriti naeruväärne – 7 senti tunnis!

Meditsiinitöötajate töötingimustest on seni vähe juttu olnud. Arstidel peaks patsiendi jaoks olema esmasel vastuvõtul vähemalt pool tundi kuni tund aega, mitte vaid kümme minutit või veerand tundi. Kindlasti on erialati ja isikuti vastuvõtuaja pikkus erinev. Liiga vähe on praeguses meditsiinisüsteemis ruumi ennetustegevustele, väga palju on jäetud mittetulundussektori kanda.

Patsientidele teeb Arstide Liidu ja sotsiaalministeeriumi läbirääkimistes muret suur rõhuasetus tervishoiutöötajate palkadele. Kui vaadata riiklike aktsiaseltside kasumite-kahjumite tabelit, siis väga paljud haiglad paistavad silma suurte kasuminäitajatega (ainus suure kahjumiga töötav haigla on Põhja-Eesti Regionaalhaigla), mis näitab, et rahapuudust justkui poleks.

Haiglate nõukogudesse kuuluvad poliitikud teenivad taas kord suurt tulu maksumaksja arvelt. Haigekassa reservfond oli mõeldud just selliste aegade tarvis nagu praegu meie meditsiinis on kätte jõudnud, ometi ei taheta seda kasutusele võtta. Samas käivad sotsiaalministeeriumi ametnikud maksumaksja kulul lõbutsemas, patsientide kirjadele lihtsalt ei vastata. Tõeline pidu katku ajal.

Praegune rahale orienteeritus meditsiinisüsteemis on tinginud mitmeid patsiendile kahjulikke valikuid. Nii tehakse sageli enne otsuste langetamist liiga vähe uuringuid või eelistatakse kirurgilist sekkumist pehmematele ravimeetoditele.

Turumajandus meditsiinis toimiks vaid siis, kui patsiendil oleks võimalik vabalt valida teenuse osutajat. Kui on vaid üks monopoolne kindlustaja, kes dikteerib, kust tervishoiuteenust tuleb osta, siis turumajandus ei toimi ja süsteemi Võlaõigusseadusele üles ehitada pole õige.

Loe veel

Süsteemi ei saa vaadata üksikute osadena, vaid tervikuna. Praegu selline tervikkäsitlus puudub. On vaid eri- ja erahuvid, kus kannatajaks pooleks on patsient. Seega on praegusel ajal ainus lahendus mitte patsiendi staatusesse sattuda ja südamest kaasa tunda neile, kes sellise staatuse on endale saanud. Soovime eesti rahvale head tervist!