Eesti Pank - demokraatia ei toimi

Seriaali “Pangaluulud” tänases osas: Nõukogu ei tagane: Mart läheb uuesti Lennarti juurde. Lennart toob välja oma trumbi - mängu astub väliseestlane Toomas. Endiselt on saladus, mis sundis Vellot pärast Lennartiga kohtumist “haigestuma”.

Eesti Panga nõukogu ei ole suutnud teha oma tööd, st leida endale valikuks mittepoliitilisi spetsialiste. Ometi neid ju jätkub: Heldur Meerits, Peter Lõhmus, Aare Järvan, Jüri Sepp... Nõukogu justkui "ei osanud" ette näha Ardo Hanssoni ja Andres Lipstoki keeldumist ja Lennart Meri tõrksust. Eile Opmanni nimega taas Kadriorus käinud panganõukogu tuli sealt sama targalt tagasi.

Meri ootab uut nime.

Sõnumileht väidab, et presidendil on pakkuda oma sõltumatu kandidaat - Rootsi saatkonna esimene sekretär Toomas Käbin. Peale diplomaaditöö Rootsi saatkonnas Eestis töötab Toomas Käbin riikliku Rootsi Ekspordinõukogu Tallinna kontori direktorina. Arvestades seda et Eesti panganduse tegijad on Rootsi pangad, võiks Käbin Rootsi Kuningriigile soodne variant olla.

Eesti rahamaailma otsused on rootslaste käes. Kui Hansapank ka prognoositud 1,3 miljardit kasumit kätte saab, võib Swedbank selle otsustada deponeerida Rootsi või paigutada Leetu. Eesti riigi mängumaa on rahvuslik demokraatia. See aga ei toimi. Poliitikud ei suuda teineteise samme ette aimata, kokku leppida ega kompetentset rahvuskaadrit valida.

Lennart Meri on oma õigust juhte kinnitamata jätta kasutanud juba ammu. Isamaa lahknemise aegu ei kinnitanud Meri ministriks Indrek Kannikut ja Toomas Sildmäed. Põhiseaduslikku kriisi see kaasa ei toonud. Samas ei teeks koonderakondlane Mart Opmann, kui Meri ta teisel katsel kinnitaks, ilmselt peatses tulevikus ühtegi päris hullu sammu. Tema omaduseks on pehmus: järeleandmised Maapanga toetamisel, "Olümpia" rendilepingu täitmisel nii et enampakkumisele tuli ainult üks pakkuja, Siimanni valitsuse eelarveblufiga kaasaminek. Tuli ju Mart Opmanni ministeeriumist näiteks 1999. aasta riigieelarve, mis oli nii üleblufitud, et "mõnes kvartalis tõusis eelarvepuudujääk 8,6 %-ni", kirjutab PriceWaterhouseCoopers.

Mart Opmanni juhtumist saavad igal juhul tuge kooliõpetajad. "Õpi inglise keelt enne pangapresidendiks saamist, mitte takkajärgi," kõlagu pedagoogide loosung.