Eesti on Euroopa Liidule ohtlik
Euroopa Liidus tekkis mullu Europoli andmetel juurde umbes tuhat uut kuritegelikku gruppi, kokku on neid praegu ligikaudu 4000. Neist kõige aktiivsemad on albaanlased, kes tegelevad peamiselt narkoäri ja inimeste salakaubaveoga.
Venemaa kuritegelikud jõugud tegutsevad Skandinaavias ja Balti riikides. Nemad on spetsialiseerunud finantskuritegudele, rahapesule ja illegaalide üle piiri smugeldamisele. Venelased on eriti innukad kasutama ametnike saamatust ja auke seadustes, neil on märkimisväärsed rahalised allikad, mida hoolega suunatakse legaalsesse majandusse.
Europoli raporti andmetel aitavad organiseeritud kuritegevuse levikule kaasa lähinaabrite nõrk piirikontroll, ühenduse sisepiiride kadumine, samuti tööjõu vaba liikumist võimaldav seadusandlus. Eriti ohustatud on väikeettevõtjad, sest süveneva konkurentsi tingimustes kasvab nende kiusatus hakata tootma või müüma võltskaupu.
Raportis hoiatatakse ka pagulaskogukondade aktiivse osaluse eest organiseeritud kuritegevuses. Väljarännanud pakuvad oma kodumaalt pärit kuritegelikele gruppidele nii peavarju, uusi liikmeid kui ka oskusteavet kohalikest oludest. See kehtib eriti suletud kogukondadena elavate pagulasgruppide, näiteks albaanlaste ja türklaste kohta.
Kuna raportis nimetatakse Euroopa Liitu kõige enam ohustavate organiseeritud kuritegevusega riikide seas ka Eestit, siis uurisime Eesti keskkriminaalpolitsei rahvusvahelise kriminaalteabe osakonna ülemkomissarilt Lenno Reimandilt, kas Europoli andmed vastavad tõele.
“Julgen kahelda, et Eesti kuritegelikud grupid oleksid määrava jõuga Euroopa kuritegelikus maailmas. Kindlasti on valdkondi ja piirkondi, kus Eestist pärit või Eestiga seotud kurjategijatel on teatud mõjujõud, kuid minu arvates pole neil üle-euroopalist tähtsust.”
“Europoli raportid kajastavad praeguste liikmesriikide edastatud teavet. Põhiline Eestit puudutav osa on pärit Soome kolleegidelt. Ja Soome politsei ja kogu Soome ühiskonna kõige põletavam probleem on seotud Eestist pärit sünteetiliste uimastitega.”
Europoli raportis nimetataksegi Eestit Poola kõrval üheks sünteetiliste narkootikumide valmistajaks ja eksportijaks. Lähteained tuuakse sisse Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast, valmis mõnuainete sihtmaadeks on peamiselt Skandinaavia riigid. Lenno Reimandi väitel on aga uimastite tootmine Eestist lahkumas:
“Eesti politsei on avastanud mitmeid sünteetiliste narkootikumide valmistamise laboreid. Viimasel ajal on neid avastatud järjest vähem ja selle põhjuseks pole mitte politsei kehv töö vaid asjaolu, et kurjategijad viivad mõnuainete tootmise turule lähemale.”
Eesti keskkriminaalpolitsei rahvusvahelise kriminaalteabe osakonna ülemkomissar Lenno Reimand lisas veel, et loodetavasti arvestatakse tuleval aastal Europoli raporti koostamisel ka Eesti politsei andmeid.
