Reutersi teatel registreeriti Lätis selle aasta esimestel kuudel üle saja uue HIV positiivse - esimese jaanuari seisuga oli Lätis HIV positiivseid 500 ringis, mai lõpuks aga juba 655. Mõne kuuga tõusis lõunanaabrite mail ohtliku viiruse kandjate arv neljandiku võrra.

Kuidas nakatus mõne kuuga üle saja inimese? Kui paljusid nemad omakorda on jõudnud nakatada?

Eestis on siiani HIV+ diagnoose pandud väga vähe. Teadaolevalt on viirusekandjaid sadakond inimest (98), aastas lisandub arstide andmetel tavaliselt kümmekond uut juhtumit. (Soomes on viirusekandjate arv olnud pikka aega stabiilselt 500 ringis, Leedus oli HIV+ 1.jaanuari seisuga ca 250. Leedus on samuti viirusekandjate arv tõusuteel.)

Kuigi maailmas sureb HI-viirusest põhjustatud AIDSi tagajärjel igal aastal üle kahe miljoni inimese ja AIDSi surma põhjusena tõuseb ülemailmse tervishoiuorganisatsiooni WHO statistikata edetabelis jõudsalt esikoha poole, oleme ennast siiani tundnud nagu karu selja taga. Meid ei ole globaalne epdeemia seni puudutanud. Meid ei huvita, et maailmas on 33,6 miljonit inimest nakatunud HI-viirusesse ja/või põevad AIDSi, meie erutume teatest, et Eestis sünnitas esimene HIV+ naine. Nelli Kalikova AIDSi ennetuskeskusest on tuuleveskitega võideldes aastaid kuulutanud, et süstivate narkomaanide arvu kasvamine on ohtlik ja et Eesti ei saa silmi sulgeda AIDSi plahvatusliku leviku ohu ees.

Miks Lätis viirusekandjate arv äkki plahvatuslikult tõusis? Arvatavasti levis viirus süstalt jagavate narkomaanide kaudu. Märke sellest, et ka meid võib ähvardada viiruse leviku järsk suurenemine, leidub. Vere kaudu levivad kollatõve vormid - võrreldes kaheksa aasta taguse ajaga on Eestis B-hepatiiti haigestumisi viis korda rohkem, C-hepatiiti kakskümmend korda rohkem. Dr Kalikova hinnangul põeb hepatiiti 85 protsenti süstivatest narkomaanidest. Süstivaid narkomaane omakorda arvatakse meil olevat 10 000 ringis. Mis saab siis, kui nendegi seas pääseb levima HI-viirus, nagu ilmselt juhtus Lätis? Eesti HI-viiruse kandjad ja AIDSi põdejad kardavad oma haigusest rääkida. Nad kardavad, et ühiskond ei ole küps, et nende haiguse avalikuks tuleku järel ei koheldaks neid enam kui inimesi. Nad muretsevad, et Eestis on inimesed hooletud - arsti juures käies või juuksuris sõltuvad tarvilikud ohutusmeetmed viirusekandjate heast tahtest.

Ilmselt ei paranda AIDSi haigete ja viirusekandjate suhtumist teadmine, et Eestis toimub nende elude arvel julm eksperiment -- ellujäämiseks vajaliku kompleksravi kolmest-neljast komponendist maksab riik kinni ainult kaks, ülejäänud vajalikud tabletid tuleks haigetele ise välja osta. Need tabletid maksavad 3000 krooni kuus. Ilma nende tablettideta haiged surevad. Kuid enne surma muutub viirus nende veres pooliku ravi tõttu ravimitele resistentseks.

Uudisena on Eestis nüüd viirus avastatud ka kahel narkomaanist vangil. Vanglaolud ei soosi ilmselt hügieenireeglitest kinnipidamist.

Kas Eestis tuleb AIDSi buum? Või on see juba käes ja me lihtsalt ei tea seda?