Muinsuskaitseameti arhiivis säilitatavate mõisate inventeerimiste materjalide ainueksemplarid on nüüdseks digitaalkujul esitatud kultuurimälestiste riiklikus registris.

Mõisaansamblite inventeerimise materjalid on unikaalsed ja olulised
arhitektuuriajaloolise informatsiooni allikad. Inventeerimismaterjalide
digiteerimine annab üliõpilastele, kodukoha ja mõisaarhitektuuri ning
–ajaloo uurijatele, restaureerimisprojektide kirjutajatele ja ka teistele
huvilistele võimaluse tutvuda Eestimaa mõisate arhitektuuri ja kaitse alla võtmise aktidega otse internetis.

Eestimaa mõisate inventeerimise peamiseks eesmärgiks oli süsteemse
arhitektuuriajaloolise informatsiooni hankimine mõisaarhitektuuri kui
vabariigi ehituspärandi ühe eriti arvuka liigi kohta. Inventeerimine oli
üleriigiline ja kompleksne, haarates nii säilinud kui hävinud hoonestusega mõisaid. Ülevaated on teostatud Veljo Ranniku poolt aastatel 1976-1978.

Materjalid sisaldavad lisaks fotodele ülevaatlikke kirjeldusi kaitse all
olevatest kui ka kaitse all mitte-olevatest mõisakompleksidest ja
parkidest. Täiendavat pildimaterjali käsitletud mõisaansamblite kohta leiab Veljo Ranniku fotokogust (pildistatud 1960-1977), mis on samuti kättesaadav kultuurimälestiste riiklikust registrist. Peale mõisate ülevaadete tehti inventeerimise käigus veel lisaks kaitse alla võtmise
ettepanekud-põhjendused Juhan Maiste, Kalev Tilga ja Ants Heina poolt 1979. aastal . Ettepanekutes-põhjendustes esitatakse riikliku kaitse alla
võtmiseks mõisaarhitektuuri kohaliku tähtsusega mälestisi. Kaitse alla
võtmise põhjendused on arhitektuuriajaloolised, kultuuriloolised ja
ajaloolised.

Muinsuskaitseameti poolt tellitud digiteerimistööde projekti „Ultima memoria I“ viis läbi OÜ IpMedia, tööd läksid maksma 11 312 eurot. Töid rahastati „Investeeringute kava 2010“ infoühiskonna edendamise prioriteetse suuna struktuurfondide vahenditest. Euroopa regionaalarengu fondi üldeesmärk on toetada majandustegevuse ja infrastruktuuride arendamist.

Muinsuskaitseametil on kavas jätkata projektiga „Ultima memoria II“, mille käigus tahetakse digiteerida ka mõisate ajaloolised õiendid, mis annavad ülevaate mõisa kujunemise ajaloost, omanikest, ehituskirjeldustest ja nende analüüsist.

Lisaks sisaldavad õiendid ka väärtuslikke viiteid arhiivimaterjalidele ja rikkalikke illustratsioone.