Eesti mobiililevi sai 20-aastaseks
Me olime maailmas esimene riik, kus käivitati mobiilne parkimine. Mobiil on saanud ka rahakotiks ja pastakaks, millega digiallkirja anda. Ning meie nutikaid mobiilseid rakendusi kiidetakse kogu maailmas. Mobiiltelefoni lugu on ilmekas lugu Eesti arengust 20 aasta jooksul, vahendab "Aktuaalne kaamera".
Tallinna teletorn on üks 20 aastat tagasi aset leidnud pöördeliste sündmuste sümboleid. Aga täpselt 20 aastat on Eestis olnud ka mobiilside ja Tallinna teletornis asus üks esimesi mobiilside tugimaste.
1991. aasta kuumal suvel tööd alustanud mobiilivõrk oli tähtis ühendus läänega. Üks Rootsi suurfirma kinkis Eesti riigiasutustele kohvrilaadsed telefonid, välisminister Lennart Meri sai esimese, peaministri büroo kaks telefoni. Võrgu standardiks oli NMT, mis levis telemastist kenasti, aga kõnesid sai pealt kuulata.
Esimene Eestis müüdud telefon maksis 27 000 krooni, arvestades keskmist kuupalka, 115 krooni, tulnuks tööinimesel selle saamiseks tööd rügada umbes 20 aastat. Kõnesid sai mobiilivõrgus keskmise palga eest pidada vähem kui pool tundi.
Ent revolutsiooniliseks kujunes järgmine mobiilside põlvkond - GSM, kus ühes võrgus sai töötada mitu operaatorfirmat. Mobiilside massidesse jõudmiseks läks kümme aastat, seoses millega käivitus mitme operaatori vahel ka kirglik turuvõitlus.
