Eesti lennukid “Surmakaupmehe” teenistuses?

Ekspress uuris, kas maailma tagaotsituma relvaärimehe Viktor “Surmakaupmees” Buti heaks lendasid ka Eestist pärit mehed ja lennukid. Tulemus: fakte on vähe, aga vihjeid palju.

“Kui Viktor Butti ei oleks olemas, mõtleks mõni põnevuskirjanik ta välja.” Nii alustas mainekas Briti ajaleht The Guardian läinud reedel kurikuulsa relvaärimehe tabamisele pühendatud lugu. Vaid 41aastasena andis But ainest sadadele artiklitele, kümnetele juurdlusraportitele, portreeraamatule ja Hollywoodi märulifilmile “Sõjajumal”, kus temal põhinevat peategelast kehastab Nicholas Cage.

15 aastaga sai endisest N Liidu armee leitnandist maailma suurimaid relvadiilereid, kes varustas oma Vene lennukite armaadaga kriisipiirkondi neljal kontinentil ning teenis kõiki, kes suutsid talle maksta, alates Talibanist ning Aafrika sõjapealikest kuni USA valitsuse ja ÜROni. Butil on palju varju- ja hüüdnimesid, ent kõige sagedamini tuntakse teda nimega Merchant of Death — Surmakaupmees.

Nädal tagasi, pärast eri riikide politsei- ja luureteenistuste aastatepikkust jahti, vahistasid Tai võimud koos USA narkovastase võitluse agentuuriga relvakaupmehe Bangkoki viietärnihotellis.

Kohe pärast Buti (lääne pressis Bouti) vahistamise uudist hakkasid levima jutud, et relvaärimehe teenistuses lendasid ka Eestist pärit lennukid ja mehed. “Nad teenisid Butti,” kinnitab lennufirma Enimex endine julgeolekujuht Andres Sepp — väheseid, kes julgeb asjast oma nimega kõneleda. “Eesti mehed nägid neid lennukeid Aafrika ja Araabia lennuväljadel.”

Loe Ekspressist, milliseid lennukimüügi juhtumeid Eestis seostatakse „surmakaupmehega“