Eesti lehelugeja kolib internetti

Eesti ajakirjandusturg on oma lae saavutanud. Väljaannete tiraažid küll ei lange, aga üha rohkem on neid, kes eelistavad ajakirjandust internetist tasuta jälgida. Nõnda selgus värskest Saar Polli korraldatud lugejauuringust. Kas paberkandjat ootavad ees näguripäevad?

Meediaomanikel on põhjust rahuloluks — võrreldes eelmise aastaga suurenes Eesti paberväljaannete lugejaskond kolme protsendi võrra. See kasvunumber aga kahvatub hüppe kõrval, mille sooritasid ajalehtede ja ajakirjade internetiväljaanded. Saar Polli lugejauuringu andmeil kasvas internetiväljannete lugejaskond mullusega võrreldes ligi 40 protsenti.

Tõsi küll, internetiväljannete lugejaid on peamiselt lisandunud inimeste arvelt, kes loevad ajalehte või ajakirja paralleelselt paberväljaandjaga. Samas näitab uuring, et nende hulk, kes loevad ajakirjandust ainult internetist on samuti märkimisväärselt suurenenud — eelmisel aastal moodustas see eestlastest 17,2 protsenti, tänavu juba 22,5 protsenti.

Eesti Ajalehtede Liidu tegevidirektori Tarmu Tammerki sõnul on internetilugejaskonna kasv ootuspärane. “Internetiväljanded paar aastat tagasi olid veel väikesed ja mõnel väikesel lehel polnudki teda üldse olemas. Seetõttu on 40 protsendiline kasv veebiväljaannete lugejate seas loogiline nähtus. Ilmselgelt üha rohkem hakkavad inimesed tarbima ka online-väljaandeid.” Samas kinnitab Tammerk erinevatele uuringutele viidates, et ajakirjanduse internetiväljaannete lugejad tavalist lehesõpra välja ei tõrju.

Firma Saar Poll tegevdirektor Andrus Saar nii optimistlik ei ole: “Paberväljaannete loetavus langeb. Ja langeb seda enam, mida rohkem tuleb interneti püsiühendusi kodudesse, ja nagu me näeme viimase pooleteise aasta jooksul, on tegu väga kiire protsessiga. Kui internet saab koduseks ja tavaliseks töövahendiks, siis arvan, et paberväljaannete loetavus peaks küllaltki kiiresti kahanema.”

Valusaima hoobi võib internet anda maakonnalehtedele, usub Saar. “Maakonnalehtede puhul võiks häving tekkida juhul, kui üleriigilised lehed hakkavad tegema maakonnakeskseid internetiväljaandeid. Kui päevaleht teeb paberikujul Tallinna väljaannet, miks ei võiks ta teha väljaannet, mis on maakonnakeskne. Mis siis toimuma hakkab, on raske prognoosida. Võib arvata, et kohalike väljaannete osakaal väheneb,” räägib Saar.

Ka Tarmu Tammerk Eesti Ajalehtede Liidust möönab, et maakondlik lugeja võib edaspidi valida internetiväljaande kasuks. “On ohusignaale, et maapiirkondade lugeja võib hakata eelistama internetti hetkel, kui ta leiab, et ei saa oma kohalikku lehte või üleriiklikku paberlehte kätte, sest post käib harva või tuleb hilja, näiteks alles lõunaks kohale,” ennustas Tammerk.

Kuigi praegused tendentsid lugejate vähenemist ei kinnita, usub Tammerk, et rohkem paberväljaandeid Eesti meediaturule ei mahu. “Uutel tulijatel on praegu väga raske. Kui keegi üritaks uut ajalehte teha, siis peaks see olema tõeliselt uus ja revolutsiooniline idee. Lugejaskond on juba hõivatud olemasolevate lehtede lugemisega.” Varem on arvatud, et inimeste suuremat lugemust takistab asjaolu, et mitme lehe või ajakirja ostmiseks napib raha. Nüüdseks on selge, et ehkki elatustase tõuseb, ei olda selle arvelt valmis ajakirjanduse peale kulutama.

Eesti Ajalehtede Liidu tellitud ja Saar Polli läbi viidud uuring analüüsis rohkem kui 3000 inimese lugemiseelistusi. Vaadeldi 19 Eesti väljaande lugejaskonda.