Kui 2006. aastal hinnati samas uuringus Eesti riigiasutuste avalikkusele mõeldud veebikülgede kasutajasõbralikkust 198 riigi võrdluses 25. koha vääriliseks, siis tänavu juunis-juulis läbi viidud monitooringu põhjal jäi Eesti jagama 118.-132. kohta.

Browni ülikooli avaliku poliitika keskuse teadlaste koostatud pingerea tipus domineerivad Aasia riigid — kõrgeima koha vääriliseks hinnati Lõuna-Koread, talle järgnevad Singapur ja Taiwan.

Edasi tulevad Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Kanada, Portugal, Austraalia ja Türgi.

Eestiga sama positsiooni jagavad Albaania, Angola, Barbados, Kongo DV, Gambia, Haiti, Iraak, Kõrgõzstan, Mikroneesia, Mongoolia, Mosambiik, Niue, Samoa ja Sri Lanka.

Eesti lähinaabritest oli Soome 37,3 punktiga 23., Läti 29 punktiga 110., Leedu 28,7 punktiga 114. ja Venemaa jagas 27,8 punktiga 133.-134. kohta.

Kokku vaadeldi uuringus 1687 võrgulehekülge, mille seas oli nii täidesaatva, seadusandliku kui ka kohtuvõimu veebisaite.

Kodulehekülgi hinnati 22 eri parameetri põhjal, mis iseloomutavad avalikkusele mõeldud netikülgede kasutajasõbralikkust, informatiivsust, pakutavate teenuste hulka, turvalisust.

Muu hulgas vaadati, mil määral on riigiasutuste veebiküljed kasutatavad nägemis- või kuulmispuuetega inimeste ja välismaalaste jaoks.

Selliste kriteeriumite põhjal võis iga riik koguda 0 kuni 100 punkti. Kui juhtkolmik pälvis vastavalt 74,9, 54 ja 51,1 punkti, siis Eestit hinnati 28 punkti vääriliseks.

Pingerea viis viimast riiki olid Mauritaania 18 punktiga, Tuvalu 16, Komoorid 12, Guinea 12, ja Kiribati 8 punktiga.

Kui tänavu pälvis Eesti 28 punkti, siis aasta varem oli samas uuringus saadud 34 punkti. Samal ajal Lõuna-Korea, mis oli esimene ka eelmise aasta edetabelis, oli kasvatanud oma skoori 60,3-lt 74,9-ni.

Eesti koht 198 riigi edetabelis ja saadud punktid aastate kaupa: 2002: 31.-35. koht ja 48 punkti; 2003: 71.-73. koht ja 30,9 punkti, 2004: 47.-48. koht ja 28,5 punkti; 2005: 14. koht ja 32 punkti; 2006: 25. koht ja 34 punkti.

Eelmisel suvel Euroopa Komisjoni tellimusel valminud Euroopa Liidu e-valitsuste uuringu kohaselt oli Eesti Austria ja Malta järel kolmandal kohal.