Eesti kõrbeluurajad - kangelased või käpardid?

Eesti sõjaväeluurajate tegevuse tagajärjed Afganistanis on kurvad - rühma tegevus lõpetati 2007. aasta jaanuaris liitlaste käskkirjaga, veebruaris vabastati riigi luureülem Riho Ühtegi ning prokuratuur uurib riigisaladuse leket, mis luurerühma tegevuse avalikkuse ette tõi.

Tunnistajana on üle kuulatud Raadio Vaba Euroopa ja Eesti Päevalehe ajakirjanik Ahto Lobjakas, kes 16. veebruaril 2007 avaldas Eesti Päevalehes artikli "Britid tõrjusid Eesti luurajad Afganistanis luuretöölt kõrvale".

Sündmusi varjab tänaseni tihe saladuseloor nagu peitevõrk, kuid lugu Eesti luurajate tegevusest on põnev nagu Bondi-film ega näita neid sugugi hädavarestena. Otse vastupidi - eestlaste lahkumise põhjuseks paistavad olema liighea luuretöö ning suurriikide omavahelised suhted.

19. jaanuari 2007 võeti nad missioonilt maha. Mis meestega tegelikult Kandaharis juhtus? Ekspressi andmetel sai eestlastele saatuslikuks erakordne tublidus.

Nimelt olevat Eesti luurajad teada saanud, et Talibani võitlejad valmistavad Lõuna-Afganistanis ette rünnakut ühe Lääne abiorganisatsiooni vastu. Eestlased hoiatasid neid ohu eest ise ja otse. Abistajad olid info eest tänulikud, pakkisid asjad, sõitsid kiiresti minema ning rünnakut ei toimunudki.

Kui britid sellest teada said, olid nad süüdistanud eestlasi, et ründajaid oleks pidanud varitsema ja nad lõksu võtma. Kõigepealt oleks pidanud teavitama britte, mitte otse abiorganisatsiooni.

Loe lähemalt Eesti Ekspressist