Silmas pidades, et kohtunike erapooletus, sõltumatus ja ausameelsus peavad õigusriigis olema tingimusteta tagatud, arvestades, et Eesti peab järgima maailmas välja kujunenud ausa õigusemõistmise põhimõtteid ning kohtunike hea käitumise tavasid ja õigustraditsioone, arvesse võttes kohtunikkonna keskset osa demokraatia ja õiguskorra kindlustamisel, silmas pidades, et kohtunikkonna kõrge professionaalne tasu ja laitmatu käitumine on kohtu ja õigusemõistmise kõrge autoriteedi tingimuseks ja tagatiseks, arvestades, et kohtunikule on antud õigus otsustada inimeste elu ning vabaduste, õiguste, kohustuste ja vara üle, silmas pidades, et kohtu missiooniks on olla rahva teenistuses, tunnetades meil lasuvat moraalset ja õiguslikku vastutust, kehtestame meie, Eesti kohtunikud, endile järgmised käitumisreeglid ning kohustume avalikult neid täitma.

ÜLDREEGLID

1. Kohtunik hoiab kohtunikkonna ausameelsuse ja sõltumatuse mainet.
2. Kohtunik väldib ebasündsust kõigis oma tegudes ja mõtteavaldustes.
3. Kohtunik täidab oma töökohustusi erapooletult, hoolikalt ja parimal võimalikul viisil.
4. Kohtunik korraldab oma elu ja tegevuse, sealhulgas juriidilise tegevuse, selliselt, et võimalik oht konfliktiks kohtunikukohustustega oleks minimaalne.
5. Kohtunik võib tegeleda õigusloomega ning õigus- ja kohtusüsteemi täiustamisega.
6. Kohtunik hoidub poliitilisest tegevusest ja poliitilist poolehoidu väljendavatest seisukohavõttudest kui kohtuniku ametiga mittesobivast.
7. Kohtunik on seaduskuulekas ning eeskujuks õiguskorrast kinnipidamisel.
8. Käesolevad reeglid ei välista teisi, seadusega kohtunikele antud õigusi ja vabadusi.

ERIREEGLID

Kohtu ja kohtupidamisega seonduvad reeglid

9. Kohtunik hoolitseb oma professionaalse taseme eest, osaleb täienduskoolituses ja läbib kohustusliku täiendõppe miinimumi. Kohtunik jagab oma erialaseid teadmisi ja kogemusi nooremate kolleegidega ning osaleb lektori või eksperdina erialastel üritustel.
10. Kohtunik säilitab töös rahu, väljapeetuse ja väärikuse.
11. Kohtunik on kannatlik, väärikas, viisakas kõigi kolleegide, kohtutöötajate ja protsessiosaliste suhtes, taotledes samasugust suhtumist ka teistelt.
12. Kohtuniku käitumine ei pea olema ainult erapooletu ja õiglane, vaid ta peab sellisena ka kõigile näima. Igasugust käitumist, mis osundab kohtuniku võimalikule erapoolikusele, nagu ärritumine, vihastumine, hääle kõrgendamine, suhtumist väljendav miimika ja motoorika ning muu sarnane, tuleb vältida, kuna see võib jätta mulje, et kohtunik ei ole erapooletu ning ei suuda või ei soovi asja lahendada õiglaselt ja ausalt. Kohtuistungil hoidub kohtunik mittevajalikest ja asjasse mittepuutuvaist kom-mentaaridest ja märkustest.
13. Kohtunik lahendab kohtuasjad optimaalse ajaga, vältides kiirustamist ja pealiskaudsust ning hoidudes otsustamise edasilükkamisest formaalsetel ja ebamõistlikel alustel.
14. Kohtunik hoidub märkustest käimasoleva või eelseisva protsessi ja selle võimalike tulemuste kohta ning taotleb samasugust hoiakut ka kohtutöötajatelt. See nõue ei takista kohtunikku selgitamast kohtumenetluse korda.
15. Kohtunik hoiab konfidentsiaalsena talle kohtupidamise käigus teatavakssaanud informatsiooni ning taotleb seda ka teistelt kohtutöötajatelt. See reegel ei vabasta kohtunikku kohustusest õiguskorra huvides informeerida asjaomaseid instantse asetleidnud õiguserikkumistest.

Reeglid alluvussuhetes

16. Kohtunik, kellele on pandud administratiivsed kohustused, täidab neid hoolikalt, säilitades erialase kompetentsuse ja väljapeetuse ning hõlbustades teiste kohtunike ja kohtutöötajate tööd.
17. Kohtunik esitab kolleegidele ja kohtutöötajatele töö suhtes ühetaolised nõuded.
18. Kohtunik ei tohi varjata kolleegi vaieldamatult vääritu käitumise juhtumeid.
19. Kohtunik kasutab oma ametivõimu ja -nime üksnes asjakohaselt, hoidudes selle omakasulisest ja vääritust ärakasutamisest.

Sõltumatust erapooletust tagavad reeglid

20. Kohtunik väldib huvide konflikti. Ta ei luba perekondlikel, sotsiaalsetel ja muudel suhetel mõjustada oma tööd kohtunikuna. Kohtunik ei ohverda oma ametialast prestiiži erahuvide nimel.
21. Kohtunik on otsuse tegemisel sõltumatu kaaskohtunikest ja kõrgema kohtuastme kohtunikest.
22. Suhtlemisel avalikkuse ja ajakirjandusega väldib kohtunik oma isikliku arvamuse avaldamist konkreetsetes kohtuasjades.
23. Kohtunik väldib tegevust, mis võib tekitada kahtluse tema sõltuvusest poliitilistest jõududest. See ei välista tema õigust oma isiklikule arvamusele poliitilistes küsimustes.
24. Kohtunik hoidub poliitilistest ja ärilõunatest, kui see ohustab tema erapooletust ning võib tekitada temas huvide konflikti.
25. Kohtunik ei osale juhi või ametiisikuna poliitilises või kasumit taotlevas organisatsioonis. Ta ei toeta ei kõnes ega kirjas poliitilisi liikumisi või nende kandidaati ega palu fondide toetust poliitilise organisatsiooni või kandidaadi heaks.
26. Kohtunik peab end taandama, kui tema erapooletus võib olla küsitav, peale seaduses ette nähtud juhtude ka siis, kui tal on eelarvamus poole suhtes; on asjaosalistega lähedastes isiklikes või perekondlikes suhetes või kui tal on eraviisiline teave protsessiga seotud faktide kohta või kui ta on varasemalt asjaosalisi õigusalaselt nõustanud või teab, et otsus võib puudutada teda, tema perekonnaliiget, sugulast või sõpra.

Reeglid õigusemõistmise välises tegevuses

27. Kohtunik osaleb sotsiaal- ja kultuurielus vastavalt hea käitumise tavadele ning jälgib, et see ei kahjusta tema ametiväärikust ega ole vastuolus tema töökohustustega.
28. Kohtunik võib tegutseda kodanike ühendustes ja heategevuslikes organisatsioonides, vältides seejuures huvide konflikti ning enda ärakasutamist õigusemõistmise huvide vastaselt.
29. Kohtunik hoidub finantstoimingutest ja äritehingutest, mis võivad kahtlusi tekitada õigusemõistmise erapooletuses. Tema enda, tema lähedaste või sõprade-kolleegide finantsiliste ja varaliste huvide konflikti korral peab ta taanduma.
30. Kohtunik võib omada vara, investeerida, sooritada tehinguid ja osaleda tegevuses, mille eesmärk on tulu saamine, arvestades hea käitumise ja ausa äritegevuse tavasid.
Ta ei osale äritegevuses ametiisiku, juhi või töövõtjana. Kohtuniku investeeringud peaksid olema minimaalsed, et vajadus taandamise järele tekiks harvadel juhtudel ning ei kahjustaks tema tööd kohtunikuna.
31. Kohtunik võib osaleda igasuguses tegevuses, mille eesmärgiks on kohtusüsteemi edendamine. Ta võib konsulteerida täidesaatva või seadusandliku võimu esindajaid õigusemõistmise üldküsimustega seonduvalt.
32. Kohtunik võib kuuluda erialaorganisatsioonidesse nii lihtliikme kui ka ametiisikuna.

Reeglid väljaspool töö- ja erialasuhteid

33. Kohtunik väldib meelemürkide kasutamist, alkoholi liigtarvitamist ning joobes viivimist avalikes kohtades.
34. Kohtunik käitub ükskõik kus ja kellega alati korrektselt ja viisakalt ning väldib ebatsensuursust väljendites ükskõik kelle kuuldes.
35. Kohtunik riietub korrektselt ja väljapeetult ning väldib tegevust, mis võib heita varju professioonile ja õigusemõistmisele.