Haridus- ja teadusministeeriumi keeletalituse juhataja Tõnu Tender ütles BNS-ile, et akadeemiliselt saab eesti keelt õppida ligi 40 kõrgkoolis maailmas.

“Igale poole pole Eesti ise lektoreid saatnud, mõnel puhul puudub info, kas seda veel õpetatakse, seetõttu on täpset numbrit raske öelda,” selgitas Tender.

Ta ütles, et Eesti riik on ise saatnud lektorid kolme kõrgkooli. Need on Peterburi ülikool ja Vilniuse ülikool, kus sel aastal asub eesti keelt põhiainena õppima vähemalt 15 inimest, ning Pariisi idakeelte instituut Inalco.

“Kui eelarve lubab, läheb järgmine lektor eesti keelt õpetama Saksamaale Göttingeni ülikooli,” lisas Tender. “Ka paljud teised koolid on eesti keele õpetamise vastu huvi tundnud.”

Tenderi sõnul annab haridusministeerium palgalisa ka kolmele Ungari ülikoolides eesti keelt õpetavale lektorile.

Eestist väljarännanud saavad eesti keelt õppida 11 riigis ning vähemalt 30 koolis, pühapäevakoolis ja keelekursustel. “Kahtlemata on maailmas huvi eesti keele vastu üha tõusmas,” nentis keeletalituse juhataja.

“Eesti keele tunnid toimuvad näiteks Petseri 2. keskkoolis, Riia ja Stockholmi Eesti koolides, Siberis Ülem-Suetuki põhikoolis, Ukrainas Krimmi Aleksandrovka keskkoolis ja ka Abhaasia Eesti külade Salme ja Sulevi koolides,” rääkis Tender.

Ta lisas, et kui mõnes kohas toimub assimileerumine ning eesti keele õppijate hulk üha väheneb, siis Euroopa institutsioonide juures Brüsselis ja Strasbourg’is tuleb eesti keele õppijaid üha juurde. “Ka Skandinaavias on üha enam eesti keele õppijaid — sealne õpetamise tase on ka väga kõrge,” tõdes Tender. “Üha enam tajutakse, et Eesti on Euroopa Liidu liige ja eesti keelt on seetõttu vaja osata tõlkida. Euroopa Parlamendi, Komisjoni ja Kohtu juures on eesti filoloogid käinud mitmeid aastaid tõlke koolitamas.”