Ometi tegutseb Eestis Keeleinspektsioon, mis on peadirektori Ilmar Tomuski sõnul võimetu, kuna 1995-nda aasta keeleseadus, mis nõudis firmade nimetustes, avalikus teabes ja reklaamis eesti keele kasutamist, muudeti ära põhjendusega, et eesti keele kasutamise nõue kahjustab ärikeskkonda.

“Äriseadustikku jäeti nõue, et firma nimi peab olema ladina tähestikus, aga keel jäi määratlemata. Samuti on reklaamides tekstid kaubamärkidena kinnitatud ja kaubamärke ei tõlgita,” selgitab olukorda Ilmar Tomusk.

Miks eelistatakse teabes ja reklaamis kangekaelselt inglise keelseid väljendeid nüüd, kus oleme iseseisev vabariik? Pedagoogikaülikooli reklaamiõppejõu Linnar Priimäe sõnul on reklaam ühiskonnas toimuvate tendentside peegeldus.

“ Reklaam on suunatud edukatele, ostujõulistele ja eeskätt noortele. Millegipärast arvatakse, et inglise keel on noortepärane, kuna ühiskonnas domineerib võõrkeelsete väljendite rohkus ja halb eesti keele oskus,” jätkab Linnar Priimägi. Põhjuseks on Priimäe arvates see, et eesti keele õpe lõpeb liiga vara, kõrghariduse omandamisel pole eesti keele õpet ette nähtud. Nii hakkavadki vohama võõrkeelsed väljendid. Ilmar Tomuski arvates tuleks tõsta eesti keele prestiiži meie ühiskonnas, selle tõstmiseks ei aita mingid seadused.

“Ühiskonnas oleks vaja teadvustada, et eesti keelel pole prestiiži. Kas selleks on tõesti vaja uut põlvkonda ja uut laulvat revolutsiooni, et päästa emakeele õigused,” küsib Ilmar Tomusk.

Linnar Priimägi näeb väljapääsu hariduses — igas kõrgkoolis tuleks lisada igale erialale emakeele õpe. See hajutaks väärarvamuse, et väga originaalne on rääkida võõrkeelsete väljenditega ja muudaks uue põlvkonna suhtumist oma emakeelde.

Euroopa Liidu seadused kaitsevad rahvuskeeli. Kõige suurem oht keele kadumisele on rahvas, kes oma keelt ei oska hinnata.